Tühjalt seisev korter muutub korteriühistus väga tihti tüliõunaks – seda iseäranis juhul, kui omanik ei soovi ei korterit kütta ega ka muid arveid maksta.

- Iga korteriühistu liige peaks olema huvitatud sellest, et maja oleks korras, haldus ja hooldus toimiks.
- Foto: Arno Mikkor
"Põhjuseid, miks korter tühjalt seisma jäetakse, on väga erinevaid. On lapsepõlvekodusid, mida hoitakse mälestuste tõttu, ent kuhu elama asuda ei soovita. Või siis säilitatakse eluaset tuleviku tarvis, kui keegi järeltulijatest seda vajama peaks. Samuti puhkusekorterid, mida kasutatakse vaid kuu või paar aastas ning mille kulusid omanik ülejäänud kuudel minimaalsena hoida püüab," rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.