Järjest enam pinda jalge alt kaotav ehitussektor piidleb pingsalt ootuskrampi tõmbunud kinnisvarasektorit. Seni ei ole kinnisvaraturul suuri põhjapanevaid muutusi toimunud, kiiret hinnalangust ei ole veel tulnud.
Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik osutab, et ärkinnisvaraturul ostja ja müüja nägemused hoone väärtuse osas on tehingu jaoks liiga erinevad. Foto: Raul Mee
Eelmise nädala neljapäeval Statistikamaeti avaldatud ja pankade kommenteeritud III kvartali oodatust suurem majanduslangus just edaspidist optimistlikku vaäljavaadet ei kipu toitma. Järjest enam pinda jalge alt kaotav ehitussektor piidleb pingsalt ootuskrampi tõmbunud kinnisvarasektorit.
Kui me vaatame ehituslubade arvu, mis on väljastatud, siis see viitab ikkagi rahulikumale ehitustegevusele tulevikus, nendib Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tasub silm peal hoida, kas ja millise tempoga muutuvad lühemad makseviivitused pikaajalisteks probleemideks, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Praegu nõutakse elukondlikul kinnisvaraturul erilise planeeringuga korterid, aga ka maju, mis asuvad klassikalistes elitaarsetes piirkondades, selgub LVM Kinnisvara juhi Ingmar Saksingu eluasemeturu analüüsimisest.
Kevadkoristuse traditsioon ulatub sajandite taha. Enne moodsaid kütte- ja ventilatsioonisüsteeme oli kevad ainus võimalus puhastada kodu talvel kogunenud tolmust ja tahmast. Paljudes kultuurides sümboliseerib suurpuhastus ka uut algust ja värsket peatükki.
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.