Väiksemate ja vanemate kaubanduskeskuste vakantsuse suurenemiseks on surve suur
Hästi toimivate kaubanduspindade üürihindades ei toimunud teises kvartalis märkimisväärseid muutusi. Tallinnas olid hinnad 24-45 eurot, Riias 23-40 eurot ja Vilniuses 25-50 eurot ruutmeetri kohta.
Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonnajuht Ero Viik märgib, et kaubanduskeskuste üldine vakantsuse määr oli tänavu teises kvartalis jätkuvalt madal. Foto: Raul Mee
Swedbanki Baltikumi ärikinnisvara turuülevaate kohaselt on kaubanduskeskuste külastatavus tõusnud pandeemiaeelsele tasemele. Samas on uue põlvkonna tarbimisharjumused teistsugused, mistõttu külastajate ootustele vastamiseks tuleb jätkuvalt teha investeeringuid pakutavate teenuste valiku laiendamisse.
Kui aastaid on Eesti ärkinnisvaraturul tehtud tehinguid keskmiselt 300-400 miljoni euro eest aastas ja rekordaastal 2021 oli see näitaja 624 miljonit eurot, siis 2023. aasta esimesel poolel tehti tehinguid vaid 64 miljoni euro eest. Kuid asjal on ka helgem tahk.
Ärikinnisvarasse investeeringud on kukkunud märkimisväärselt - ent nüüd on intressid ilmselt tipu lähedal ja esimesed positiivsed signaalid Euroopast juba paistavad, vaatab lootusrikkalt tulevikku investeerimisfirma Titanium kinnisvaraportfelli haldur Siim Rosenthal.
Kokku seitsmest hoonest koosnevana planeeritud Luige keskuse kvartalis ankurüürnikuga esimene hoone avati 5. oktoobril. Kõik ärikvartali hooned omavad energiasäästlikku BREEAM sertifikaati. Ehitajaks on Eventus Ehitus.
Swedbanki Baltikumi ärikinnisvara turuülevaate kohaselt ei ole kaugtöö mõjutanud oluliselt büroopindade vakantsust. Kuigi reaalne kontori kasutus on pandeemiaeelse ajaga võrreldes madalam, siis on suurenenud ruumi nõudlus ühe töötaja kohta.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.