Esialgsete andmete põhjal saab öelda, et pensioni II samba reformist kiiret ja hüppelist kasvu ei tekkinud, ent lõplike mõjude kohta on veel vara midagi öelda, kirjutab analüütik Igor Habal Uus Maa blogis.
Uus Maa kinnisvaraanalüütik Igor Habal Foto: Raul Mee
Septembris sõlmiti üle Eesti esialgsetel andmetel ligi 2200 korteri ostu-müügitehingut, mis tähendab kevadise tipu piiri kompamist. Peamiselt takistavad tehingute arvu suurenemist ebakindlusest tekkinud madal pakkumine ning tehinguprotsessile kulutatava aja pikenemine. Kuna nõudlus on püsinud tugevalt stabiilsena, siis hoolimata Euroopa ühest kiireimast inflatsioonist ei seisa lähiajal ees ka liikumist vastupidises suunas ehk tehingute arvu langust me ilmselt ei näe. Üheksa kuu lõikes on tehingute arv 2020. aasta sama ajaga võrreldes suurenenud 24,1% ja 2019. aastaga 10,7%.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.