EfTEN Real Estate Fund III kutsub aktsionäride koosolekule, kus tuleb kinnitamisele EfTENi I ja III fondi ühendamine.
- EfTEN Real Estate Fund III juhatuse liikmed Tõnu Uustalu (vasakul) ja Viljar Arakas (paremal) on kinnitatud ametisse järgmiseks viieks aastaks. Foto: Andras Kralla
Samuti andis EfTEN Real Estate Fund III teada, et nõukogu otsusel jätkavad järgmised viis aastat juhatuse liikmetena Viljar Arakas ja Tõnu Uustalu.
EfTENi III fond saatis aktsionäride korralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate, mis toimub 24. märtsil 2020 kell 10.00. Arutamisele tulevad seitse päevakorrapunkti.
Esmalt teeb juhatus ülevaate III fondi tegevusest ning järgnevalt kinnitatakse 2019. aasta majandusaasta aruanne ja kasumi jaotamine. Nõukogu on teinud ettepaneku maksta dividendi 82 senti aktsia kohta ehk 3,46 miljonit eurot. Aasta varem maksis EfTENi III fond aktsia kohta 95 senti dividendi.
Neljas päevakorrapunkt näeb ette EfTENi Kinnisvarafond ASi ja EfTEN Real Estate Fund III ASi jaanuaris sõlmitud ühinemislepingu sõlmimist. Järgmine punkt käsitleb ühinenud fondi nime ja põhikirja muutmist. Uueks nimeks saab EfTEN Real Estate Fund AS.
Viimased kaks päevakorrapunkti on seotud aktsiakapitali suurendamisega ja uute aktsiate noteerimisega seoses kahe fondi ühendamisega ning viimaks pikendatakse nõukogu liikmete volitusi. Nõukogu ettepanek on pikendada nõukogu liikmete Arti Arakase, Sander Rebase, Siive Penu ja Olav Miili volitusi järgmiseks viieks aastaks ehk kuni 6. maini 2025.
Fondivalitseja EfTEN teatas jaanuari keskel, et seni mitteavaliku I fondi ja börsil kaupleva III fondi ühendamise põhjus on ligi 350 miljoni eurose mahuga fondi loomine, mis annaks parema nähtavuse investorite seas ning paremad eeldused kinnisvarainvesteeringute rahastamiseks.
Ühinemise mõjul kasvab fondi vaba rahavoog eelduslikult 3,5 korda, 10,7 miljoni euroni, ning kinnisvarainvesteeringute maht 310,7 miljoni euroni.
Seotud lood
Baltic Horizoni ja EfTENi juht jäävad mõlemad lõppenud aastaga rahule, küll aga siunavad panku, kes häid tehinguid takistavad. Eesti parimad päevad on nende hinnangul möödas ja nüüd vaatab endast lugupidav kinnisvaraärimees rohkem Leedu suunas.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.