Karotam: ühendame Coca-Cola Plaza ja Postimaja

Baltic Horizoni fondijuhi Tarmo Karotami sõnul tekkis fondil idee Coca-Cola Plaza ja Postimaja ühendamisest juba enne 2018. aastat, mil Baltic Horizon soetas Postimaja keskuse. „Hetk ehitustööde alustamiseks on sobiv – oleme jõudnud selle tulemuseni meeskonnasiseste arvutuste tulemusel," ütles Karotam.

„Me ei tee mingit kasti südalinna, vaid soovime lisada midagi sellist, mis on pikaajaliselt atraktiivne,“ toonitas Karotam. Kokku soovib fond investeerida Postimaja ja Forum Cinemale kuuluva kobarkino sidumisse suurusjärgus 16 kuni 20 miljonit eurot.

Karotami sõnul on tegemist perspektiivika projektiga, kuna ühelt poolt on uuenemas Tallinna kesklinn tervikuna ja teisalt näitavad Forum Cinemase majandustulemused, et Eesti elanikud käivad ja jätavad üha rohkem raha kinodesse.

Karotam ütles, et tegemist on strateegilise investeeringuga, arvestades südalinna liikumist Rotermanni poole. "Kindlasti toetab seda ka sadama piirkonna areng,“ arvas Karotamm.

Ta lisas, et piirkonnale lisab atraktiivsust ka Urmas Sõõrumaa US Investi investeeringud Rotermanni kvartalisse.

Baltic Horizon soovib ära kasutada pinda kobarkino ja Postimaja vahel. Mõlemad hooned peaksid säilitama oma algse kuju ka pärast kokku sidumist.

Kuna ettevõte ei soovi näha Tallinna kesklinnas järgmist suurt klaasfassaadi, käidi inspiratsiooni kogumas Londonis, Pariisis ja teistes Euroopa metropolides. Karotami sõnul on jäänud fondile võimaliku fassaadimaterjalina silma EFP ehk lihtsamalt öeldes mullikile.

"Sellel materjalil on väga kerge konstruktsioon ja see on kliimasõbralik. EFPd on kasutatud näiteks Münchenis Allianz Arenal ja muudes suurtes ühiskondlikes hoonetes,“ selgitas Karotamm, kes aga lisas, et lõplikku otsust EFP suhtes veel pole.

Baltic Horizon on projektiga praegu projekteerimise faasis ja taotleb linnavalitsuselt ehitusluba. „Ma ei julge lubada, et saame juba sel aastal ehitama hakata, kuid kindlasti soovime alustada järgmise aasta alguses,“ ütles Karotam.

Järgmisel aastal soovitakse alustada kino ja kaubanduskeskuse ühendamisega, teises faasis ehitatakse ümber Coca-Cola Plaza.

Sarnaselt fassaadiga jäetakse laias laastus saranaseks ka hoonete siseilme. Ainult Coca-Cola Plazale soovitakse lisada veel kaks korrust, kus hakkavad paiknema bürood. Samuti peaks kaubanduspinda lisanduma Plaza esimesele korrusele. Kobarkino fuajeesse lisatakse pöördtreppe ning sildasid.

Ülejäänud kaubandus- ja äripinnad peaksid jääma kobarkinos ja Postimajas laias laastus samaks. „Praegu Coca-Cola Plazas asuvat kasiinot me tulevikus tõenäoliselt hoones ei näe,“ nentis Karotam siiski.

Kokkuvõttes soovitakse sidustada ühte Tallinna tuiksoont. „Oluline osa projektist saab olema ka Hobujaama väljak ja sealne transpordilahendus,“ täpsustas ta.

Karotam märkis, et enesekindlust laiendamiseks annavad üürnike head tulemused. Näiteks kui Forum Cinema kinosid külastas Baltikumis 2011. aastal 7,5 miljonit inimest, siis 2018. aastal oli Forum Cinema klientide arv 9,2 miljonit inimest. Selle tulemusel on kasvanud piletikäive 2011. aasta 29 miljonilt 2018. aastaks 51 miljoni euroni.

Seejuures on piletite hind kasvanud kiiresti, kuid sellest hoolimata pole külastuste arv hakanud langema. „Kui 2011 oli keskmine pileti maksumus alla nelja euro, siis täna on üle kuue euro,“ märkis Forum Cinemase Baltikumi juht Kristjan Kongo.

Kongo ütles, et kinokülastajate arv ja müügitulu on nii Euroopas kui ka USAs tegelikult olnud viimastel aastatel languses. Kuigi Eestis on kinoturg äärmiselt aktiivne, peavad ka siinsed kinod tegema korrektuure oma ärimudelis, leidis ta.

Kongo sõnul on hakanud Forum Cinemas panustama väikesematesse ja luksuslikemasse kinosaalidesse. Näiteks oli Coca-Cola Plaza 5. saalis varem 140 kohta, aga pärast Luxe-saaliks ümber ehitamist on seal 80 kohta. „Vähem kohti tähendab rohkem täituvust,“ ütles Kongo.

Samuti hakkavad kinogrupid tulevikus panustama rohkem püsikliendi suhete edendamisse, pakkudes soodustusi ja grupipileteid.

Sellegipoolest tunnistas Kongo, et Eesti kinoturg on täis ja ülekuumenenud. "Lätis on veel laienemiseks ruumi ja Leedus veelgi rohkem, kuid me ei soovi nendel turgudel näha sarnast olukorda nagu Eestis," toonitas Kongo, kelle sõnul peavad kõik kinogrupid tagama selle, et pikemas perspektiivis oleks kinoistmete ja võimelike klientide suhe olema tasakaalus.