Siseministeeriumis on küpsenud plaan muuta välismaalastele riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel maa ostmine märksa keerukamaks. Kavas on taustakontrollid ja ostja tegeliku kasusaaja väljaselgitamine, mõnel juhul tuleb taotleda eraldi luba.
Üks lahendust vajav probleem on siseministeeriumi hinnangul see, et praegu võivad kolmandate riikide kodanikud omandada siin kinnisvara skeemiga, kus selleks luuakse juriidiline isik Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis. Näiteks võivad juriidilise isiku taga otseselt olla kolmandate riikide kodanikud või võib selle omaniku olla mõne Euroopa Majanduspiirkonna firma, mis omakorda kuulub kolmandate riikide kodanikele.
Siin viitavad Väljatöötamiskavatsuse (VTK) autorid lähiriikide, näiteks Soome kogemustele samas valdkonnas. Põhjanaabrite juures hakkas 1. jaanuaril kehtima kord, kus välisresidendid peavad riigis kinnisvara ostmiseks hankima eraldi loa.
Nii ranget korda nagu Soomes meil siiski ei kavandata. "Eestis ei ole praegu plaanis rakendada Soome lähenemist kinnisasjade omandamisel, et olenemata asukohast peavad kõik kolmandate riikide kodanikud ja ettevõtjad taotlema luba kinnisasja soetamiseks asjaomaselt ministeeriumilt," ütles siseministeeriumi pressiesindaja Pia Kuusik. Ta rõhutas, et VTKs kirjeldatu pole kivisse raiutud, vaid alles esialgne plaan.
Praegu näeb seadus ette, et kolmandate riikide füüsilistel ja juriidilistel isikutel on keelatud omandada kinnisasja väikesaartel ning riigipiiri vahetus läheduses, kui selleks pole just riiklikult olulist põhjust ja valitsuse luba – see keeld on plaanis endiselt jõusse jätta.
Uue plaani kohaselt peaks aga kõigi välisriikide, sh ka ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikud ja ettevõtted nendes piirkondades kinnisvara ostmiseks esitama täiendavad andmed, näiteks objekti ostmise ajend, eesmärk ja rahastamisallikad, isiku sissetulekud, ettevõtte tegelik kasusaaja jms. Samuti tuleb seda teha, kui kinnisasja tahetakse omandada riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel ehk riigikaitseobjektide piiranguvööndis. Kolmandate riikide ettevõtted ja kodanikud peavad sel juhul veel eraldi loa taotlema.
Seadus ei puuduta korteriomandi ja korterihoonestusõiguse omandamist ning kinnisasja koormamist korterihoonestusõigusega. Loe pikemalt
Äripäevast!
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.