Statistika näitab kvartalist kvartalisse üht: ehitus Eestis ei kasva ega vähene, ettevõtjate hinnangul on tegelikult sarnane olukord välismaal.
- Ehitussektori jõuline kasv on peatunud Foto: Andras Kralla
Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted selle aasta kolmandas kvartalis protsendi võrra vähem kui aasta tagasi. Välismaal ehitamine kasvas veidi ja Eestis kahanes see 3 protsenti, ennekõike hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööde vähenemise tõttu.
Selline trend on Merko Ehituse finantsüksuse juhi Priit Roosimägi sõnul valitsenud aasta algusest saadik – kas protsent paar kasvu või langust ehk siis paigalseis. Varasemate aastate kiire kasv tema sõnul pikka aega kesta ei saanukski. Teiseks on näha ka turu küllastumist.
“Uusi ehitusobjekte, just suuri objekte on turule tulemas väiksemas mahus kui paar aastat tagasi. Tundub, et turg vajab aega lisandunud ehitusmahtudega kohanemiseks – palju uut kaubanduspinda, samuti ärihooneid,” ütles Roosimägi
Äripäevale. Tema sõnul konkurents on samal ajal püsinud tugev ning kasumlikkuse seab surve alla ka sisendite hinnatõus.
Eluasemeturul kindlus suurenenud
Eelmise aasta viimases kvartalis halvenes majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks järsult, kuid see on viimasel kahel kvartalil mõnevõrra paranenud.
Swedbanki analüütik Marianna Rõbinskaja tõi esile, et majapidamiste ostujõud ei ole halvenenud ning eluaseme taskukohasus on viimaste aastate jooksul järjest tõusnud. "Näiteks, kui 2007. aastal pidi pealinna elanik Tallinna korteri ruutmeetri eest keskmiselt välja käima 2,4 netopalka, on viimase aasta jooksul see suhtarv püsinud 1,5 juures. Kuigi eluasemehinnad on kiiresti kasvanud, on ka netopalga kasv olnud tugev ning intressimäärad püsivad meie hinnangul lähiajal madalad, mis endiselt toetab nõudlust," kinnitas Rõbinskaja.
Seotud lood
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.