Kuigi inimestel on enamasti üks alaline elukoht ja kodulaen, on pangad teatud juhtudel valmis ka teist kodulaenu lisaks väljastama.

- Saku äärde kerkivad korterelamud
- Foto: Indrek Kingo
Kliente, kes omavad kahte kodulaenu, on suuremate pankade seas erinevas mahus. Kõige enam leiab neid SEBst, kus see kliendigrupp moodustab ligi 20% laenuklientidest. Swedbanki laenuklientidest on osakaal kuni 14%, Luminoris jääb osakaal alla 5% ning LHV numbrit ei avalda, kuid ütles, et tegu on erandjuhtudega, kirjutab
Äripäev.
Pankade sõnul on teine kodulaen kõige loogilisem valik siis, kui inimene elab ühes linnas, kuid tööl käib teises. Veel on pangad väljastanud kodulaene klientidele, kes ostavad vara lastele, kes alustavad iseseisvat elu üliõpilasena.
Kes soovivad teist kodulaenu võtta kinnisvarainvesteeringu tegemiseks näiteks üürikorteri kujul, peavad üldjuhul leppima kõrgema intressi ning suurema sissemaksega. Sel juhul on tihti tegemist ka teise laenukategooriaga, kuid võib olla ka erandeid.
Kui alalise elukoha ostmiseks võib piisata 15% sissemaksest ning keskmine intressimäär jääb alla 3%, tuleb kinnisvarainvesteeringu jaoks rohkem välja käia. Sel juhul algab omafinantseeringu nõue üldjuhul alates 40% ning ka intressimäär on kodulaenust kõrgem. Lisaks ei tohi laenumaksed ületada Eesti Panga seatud 40–50% sissetuleku piiri.