• 25.07.19, 08:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Vaid eestlased jäävad palganumbri avaldamisel salatsema

Leedu parlament võttis äsja häältega 66-5 (lisaks jäid 30 saadikut erapooletuks) vastu tööseadustiku muudatuse, mis kohustab tööandjaid avaldama tööpakkumiste juures palgavahemiku. Seega sai Eestist ainus Balti riik, kus pakutava palga avalikustamine ei ole kohustuslik.
Vaid eestlased jäävad palganumbri avaldamisel salatsema
  • Foto: Pixabay
Lätis muutus töötasu näitamine tööpakkumistel kohustuslikuks 2018. aasta novembrikuus. Muudatuse tulemusel kasvas hüppeliselt kandideerijate huvi tööpakkumiste vastu, kuna läbipaistval tööturul on tööd lihtsam vahetada. Ka Leedu tööturgu ootab nüüd aga ees korralik raputus, kuna hetkel avaldatakse kõigest viiendik (20%) tööpakkumistest avaliku palganumbriga.
„Balti riigid liiguvad läbipaistvama ja õiglasema tööturu poole ja on vaid aja küsimus, millal Eestiski palgapakkumiste avaldamine loomulikuks muutub,“ leiab Eesti suurima tööportaali turundusjuht Henry Auväärt. „Töötasude väljatoomine on kasulik nii töövõtjale kui ka tööandjale, kiirendades värbamisprotsessi ja julgustades inimesi tööd vahetama. Nii Läti kui Leedu on meist ootamatult palkade avalikustamisega möödunud ja muudatused mõjuvad sealsetele pingelistele tööturgudele kindlasti tervendavalt,” selgitab Auväärt.

Kolmandik Eesti tööpakkumistest on avaliku palgaga

Värske statistika näitab, et peaaegu kolmandik sellel aastal Eesti suurima tööpakkumiste arvuga tööportaalis CVKeskus.ee avaldatud tööpakkumistest (29%) on avaliku palgapakkumisega. Viie aastaga on avaliku töötasuga tööpakkumistega arv enam kui kahekordistunud.
Kõige meelsamini näitavad palgavahemikke Eesti tööandjad riigi- ja avaliku sektori, transpordi-, ehitus-, korrakaitse- ja turva- ning haridusvaldkonna tööpakkumistel.
„Peamine põhjus, miks palgataset tööpakkumistel ei avaldata, tuleneb sellest, et lõplik töötasu kujuneb sageli välja individuaalsete läbirääkimiste tulemusena,“ leiab Auväärt „Asudes praegusel pingelisel tööturul vaba ametikohta täitma, ei saa tööandja olla kindel, missuguste oskuste ja teadmistega töövõtja ta leiab. Tuleb olla valmis nii uue töötaja põhjalikuks koolitamiseks kui ka ametikoha muutmiseks ning seepärast on keeruline ennustada ka palga suurust. Palkade avalikustamine aitaks aga töövõtjal paremini mõista pakutavat ametikohta ja tööandjal on võimalus konkreetse palgapakkumise asemel näidata ka palgavahemikku, millest on töövõtjale palju abi.“
„Lisaks kardavad tööandjad ligi meelitada kandidaate, kes tulevad kohale vaid atraktiivse palgataseme tõttu. Teisalt on aga uuringud näidanud, et avalik palgapakkumine suurendab sobivate kandideerijate arvu, kuna tõukab kandideerima ka seni vaid töökohavahetusest mõelnud töötajaid,“ lisab Auväärt.

Töövõtjale on avalik palgapakkumine väga oluline

Sel aastal avaldatud Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee tööturu-uuringu tulemused näitavad, et tööturu läbipaistvamaks muutumist ootavad ka Eesti töövõtjad. Nimelt selgus uuringust, et just vähene info pakutava töötasu kohta on peamine põhjus, miks kandideerimine pooleli jäetakse. Koguni 50% vastanutest tõi selle põhjusena välja.
„Töövõtjate ootus on igati loomulik, kuna avalik palgavahemik aitab hinnata, kas töövahetus oleks üldse võimalik – tööd vahetades tahame olla kindlad, et uuele ametikohale liikudes suudame oma rahalisi kohustusi täita ja ära elada,” selgitas Auväärt.
Ka Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder leiab, et kuigi viimasel ajal räägitakse palju pehmete väärtuste olulisusest töötajate hoidmisel ja värbamisel, ei tähenda see seda, et töötasu vähem tähtis oleks. „Töötaja tahab ikkagi teada, kui palju ta palka saama hakkaks.“
Palgainfo Agentuuri uuringud näitavad, et mida kehvemini inimene oma töötasuga toime tuleb, seda väiksema palgatõusu pärast on ta valmis töökohta vahetama. Samas meelitab tunduvalt suurem palgapakkumine ka oma sissetulekuga rahulolevaid töötajaid töökohta vahetama.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 04.11.24, 08:00
Ehitusekspertiisi ja järelevalve teostamine säästab aega, närve ja rahakotti
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele