Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti juhtimisel otsustas linnavalitsus, et seni kavandatud Tallinna peatänava projekt lükkub edasi, kuna analüüsi järgi kahjustab projekt kõigi liiklejate huve. Arhitektide meelest toob see kaasa aga linnasüdamest võõrdumise.
Mihhail Kõlvarti sõnul on senise eskiisprojekti nõrk koht selles, et mitte ainult tavatransport ei hakka seisma ummikutes, vaid liiklusanalüüsi järgi ka ühistransport. "Võidutöö autorid on pakkunud välja terve rea ristmike lahendusi, mida ei saa kasutusele võtta ega aktsepteerida," ütles Kõlvart.
Linnapea sõnul saab alustada peatänava projekteerimisega siis, kui eelnevad ettevalmistusprojektid – sadama piirkonna trammiprojekt, Rävala puiestee pikendus ja Estonia puiestee tunnel –, on ehitus- või valmimiskäigus. "Linnaplaneerimise loogika järgi tuleks nendest kolmest eelmainitud projektist alustada ning nendega peab linn lähiaastatel tegelema hakkama," selgitas Kõlvart.
Läbi saab vaid veerand liiklusest
K-Projekti läbi viidud liiklusmodelleering näitab, et praeguse kavandiga peatänav laseks läbi vaid veerandi tänasest liiklusest.
Tallinna Transpordiameti tellimusel uuringu läbi viinud K-Projekti juhataja Rein Annusveri sõnul oleks ka 25-protsendise läbilaskvuse teatud ristmikel ummikud.
„Hetkel on piirkonnas kolm suurt ristmikku, kus tekivad ummikud. Nendeks on Estonia puiestee, Vabaduse väljaku ja Pärnu maantee ristmik, kus ummikud on praegu juba pikad ning praeguse projekti puhul need ummikud ei kaogi. Teiseks Viru väljaku ristmik, kust jalakäijatel on pikk teeületus ning seetõttu tähendab see nii tavatranspordile kui ka ühistranspordile pikka ooteaega,“ selgitas Annusver. „Ühistranspordile on praegu kõige keerulisem Pronksi tänava, Jõe tänava ja Narva maantee ristmik, kus ühistranspordipeatus on ristmiku lähedal, mistõttu hakkab ühistransport kuhjuma. Praeguse peatänava projektlahenduse puhul kaasnevad mõjud, mis ei lahenda tänast olukorda.“
Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa möönis tellitud uurimuse valguses, et paraku arhitektuurselt väga ilus töö osutus liiklustehniliselt selliseks, mis kahjustab kõigi liiklejate huve, kaasa arvatud jalakäijaid, ühistranspordi kasutajaid kui ka autoga liiklejaid. „Mõned lahendused osutusid ka ohtlikuks, kus jalakäija saab otsesema teeületuse, kuid ta viibib sõidukite ja ühistranspordiga samas liiklusruumis kauem, mis on kahtlemata ohtlikum,“ nentis Rüütelmaa.
Arhitektid soovitavad projektiga edasi minna
Erinevalt linnavalitsusest teatas Eesti Arhitektide Liit, et soovitab eelneva linnavalitsuse veetud peatänava projekti teostada, vastasel korral liiklusprobleemid süvenevad ja linnakodanik võõrdub oma linna südamest.
Liidu presidendi Katrin Koovi sõnul tähendaks projekti edasilükkamine sammu vastassuunas. "Kesklinn tuleks anda linnaelanikele tagasi ning sellele aitakski kaasa nutikas ja kaasaegne peatänava lahendus. Kesklinn peaks olema sihtkoht, mitte läbisõiduhoov," sõnas Koov.
Liit leiab, et edukalt läbiviidud peatänava konkursi tulemuseks on hea, kvaliteetne ja teostatav projekt. "Tuleb usaldada endiste linnajuhtide otsuseid ja valikud ning loodame, et uus linnapea ja uus linnaplaneerimise ameti juht ei lähe ajalukku peatänava peatamisega, vaid võtavad peatänava projekti oma auasjaks ning lähiaastate töö põhiliseks väljakutseks, mis loob Eesti pealinnale väärika ja eeskujuliku avaliku ruumi," ütles Koov pressiteates.
Seotud lood
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.