Nädalavahetusel sain põneva vihje: Eestis hakatakse tegema ennekuulmatut plokiahela ühisrahastust, mille raames ehitatakse Lasnamäele ladu-kontor tüüpi kinnisvaraobjekt, kirjutab investor Toomas Äripäevas.
Uurisin projekti lähemalt ja avastasin end mõtetelt, et oleme vist möödunud buumi tipus laialt levinud sendioksjonite faasis. Järelikult: kriis ei ole enam kaugel!
Kinnisvara arendusprojekti hinnates on kapitalistruktuur oluline. Selle kaudu saame teada, kui palju laenu võetakse ning kui palju arendaja ise oma nahka on nõus mängu panema.
Üldistatult võib öelda, et pangad panevad kuni 70% rahast ning ülejäänud 30% või isegi rohkem tuleb arendajalt. Suuremahuliste projektide puhul võib kõrge omakapitalinõue arendajale üle jõu käia ja siis on pöördutud näiteks ühisrahastuse poole, mis aitaks mingi osa omakapitalivajadusest täita.
B11G projekti kapitalistruktuur teeb murelikuks. Multifunktsionaalse ladu-kontor-esinduspood hoone ehituseks kulub hinnanguliselt ligi 3,6 miljonit eurot. 70% summast laenab pank ja seda nii, et arendusperioodil makstakse 8% intressi ja peale arendusperioodi laen refinantseeritakse ümber 3% peale. Ülejäänud 30% tahetakse ülimoodsa ILP mudeliga koguda ühisrahastuse põhimõtetel. Kuhu aga jääb arendaja omakapital, mis motiveeriks arendajat keerulisel perioodil projektiga jääma?
Seotud lood
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.