Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Üks korter, mitu omanikku: kuidas ühistu üldkoosolekul korrektselt hääletada?
Kevad on korteriühistutes üldkoosolekute pidamise aeg. Kuidas aga toimida juhul, kui korteril on mitu omanikku ning üldkoosolekul osaleb ainult üks neist - kas on tal hääleõigus ainult siis, kui tal on ka teiste omanike volikirjad? Kui tal teiste omanike volikirju ei ole, kas ta siis loetakse kvoorumi sisse või mitte?
"Küsimuse esimest poolt reguleerib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 15, mis lõikes 1 ütleb järgmist: "Kui korteriomand kuulub mitmele isikule ühiselt, võivad need isikud teostada korteriomandiga seotud õigusi üksnes ühiselt. See ei kehti korteriühistu suhtes, kui ühine omand ei ole kantud kinnistusraamatusse."" vastab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Vastavalt asjaõigusseadusele on Mardi sõnul ühine omand kahele või enamale isikule üheaegselt kuuluv omand. "Ühine omand on kaasomand või ühisomand. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Ühisomand on kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti," selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja.
"Tuginedes ülalmainitule on olnud põhiküsimuseks, et kuidas siis ikkagi ühised omanikud hääleõigust teostavad ja kas ning millal on vaja volitust teiselt kaasomanikult," räägib Mardi. "Korteriühistu puhul on liikmelisuse oluliseks tõendiks kinnistusraamat, millesse kantakse sisse kõik korteriomandi omanikud. Seega juhul, kui korteriomanikud on kinnistusraamatusse sisse kantud ühise korteriomandi omanikena, kehtib neil üldkoosolekul hääleõiguse teostamisel ühine esindusõigus," selgitab ta.
Mardi sõnul tähendab see, et ühised omanikud peavad kõik koosolekul kohal viibima või volitama ühte ühist omanikku või kolmandat isikut neid esindama. Juhul kui kõik ühised korteriomandi omanikud osalevad üldkoosolekul on neil üks hääl tingimusel, et kõik ühised omanikud on selle andmisega nõus.
"Küsimuse teise poole puhul soovitan lähtuda korteriomandi- ja korteriühistuseaduse paragrahvidest 20 ja 22. Tuginedes esimese küsimuse selgitustele ja seaduse mõttele, milles üldkoosoleku kvoorum ja vastu võetavad otsused on seotud hääleõiguse teostamisega, siis leian, et korrektne oleks ka kvoorumi arvestamisel kohaldada korteriomandit tervikuna ehk siis arvestada kvoorumi hulka neid isikuid, kellel on hääleõigus," kommenteerib Urmas Mardi.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
2
Linn tahaks ka, aga odavamalt
3
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
4
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
5
Lisatud graafik annab ülevaate paikkonniti aastatel 2023-2024
Viimased uudised
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Konverentsid
Hetkel kuum
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Ehitustööde tellija on TKM Kinnisvara. Peetrisse kerkivad ka Amservi 12 000-ruudune esindus, rajajaks Capital Mill ning 9000-ruudune Mercedes-Benzi sõiduautode esindus, rajajaks Kaamos Kinnisvara.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele