Ehitaja Bauschmidti saneerimine näitab peatöövõtjate probleeme ehitusturul. Ehitatakse julmalt palju, kuid kellel neid äripindasid vaja on, küsib väikefirma Klaaspasun juhatuse liige Aare Roosiväli.
Harju maakohus algatas mõni päev enne jõule Bauschmidti saneerimismenetluse. Saneerimiskava on ettevõttel aega esitada veebruari keskpaigani. „Summad on ikkagi suured,“ nentis firma omanik Mait Schmidt võlgadest rääkides, kuid täpseid numbreid ei avaldanud. Võlausaldajaid on kogunenud 200 ligi.
„Bauschmidt ei ole väike firma. Kõigile oli saneerimine üllatav,“ ütles Klaaspasuna juhatuse liige Aare Roosiväli. „Sellest võib välja lugeda nii mõndagi, mis turul sel aastal toimuma hakkab. Arvan, et Bauschmidt ei ole ainuke, kellel on raskusi,“ leidis ta. „Ehituses on mingi väga suur jama. Paistab eelmise masu muster olevat. Ehitatakse julmalt palju. Kellel neid äripindasid vaja on?“
Roosiväljale on veel üks ohumärk silma jäänud. „Näen, et peatöövõtjad hakkavad võlgu jääma,“ lisas ta ja märkis, et buumi näitab samuti tema juhitava firma eelmise aasta tulemus.
Kui 2015. aastal oli Klaaspasuna käive 350 000 eurot, siis läinud aasta oma ulatub ilmselt 600 000 euro kanti. „Käive oli väga kõva. Me ei ole mitte kunagi varasematel aastatel nii paljudes büroohoonetes klaasseinu paigaldanud.“
Loe ehitussektoris tekkinud probleemide kohta lähemalt
siit.
Seotud lood
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.