Praeguse kava kohaselt on Euroopa Liidu (EL) Maa kaugseire programmi Copernicuse andmed avalikkusele kättesaadavad juba 2017. aasta lõpus või 2018. aasta alguses.
Copernicus pakub pidevalt uuenevat teavet erinevate valdkondade nagu maakasutus, merendus, metsandus, riigikaitse, keskkonnakaitse, tervishoid, majandus jms kohta. Satelliidiandmed on EL liikmesriikidele tasuta, kuid igal riigil tuleb ise hoolitseda nende töötlemise, analüüsimise ja arhiveerimise eest.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) sõlmis tänavu 13. septembril Euroopa Kosmoseagentuuriga (ESA) andmevahetuslepingu, mille alusel saavad Eesti kasutajad umbes kaks korda nädalas satelliidiandmeid. Kuna EAS-il endal puudub kompetents andmete töötlemiseks ja jagamiseks, hakkab neid vahendama Maa-amet, teatas amet pressile. Selleks moodustatakse ameti juurde riiklik satelliidiandmete keskus ESTHub koos vajaliku tehnilise infrastruktuuriga, mis võimaldab andmetele ligipääsu ja loob tingimused nende kasutamiseks.
„Satelliidiandmed annavad meile praktiliselt reaalajas ülevaate keskkonnas toimuva kohta ning Maa-ametil kui Eesti suurimal ruumiandmete tootjal, haldajal ja levitajal on olemas kompetents nendega töötamiseks, kommenteeris Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits lisades: “Kuid enne, kui saame satelliidipilte kõigile soovijatele üle Interneti jagama hakata, tuleb nende töötlemiseks, hoidmiseks ja vahendamiseks hankida vajalik tarkvara ning serverid.”
Tehniliste vahendite muretsemiseks kasutab Maa-amet Euroopa Liidu struktuurifondide raha.
Kogutavate satelliidiandmetega saab tõhusamalt hallata loodusressursse nagu jälgida maakasutust, metsaraiet, puude kahjustusi, jääolusid, põlenguid. Kaugseireandmete baasil saavad Eesti ettevõtted luua ja pakkuda ka erinevaid uusi teenuseid, ilma et nad peaksid tegema suuri kulutusi baastaristu loomiseks.
Eesti on esimene Balti riik, mis loob Copernicus programmi andmekeskuse, seda tänu EASi juurde loodud
Eesti Kosmosebüroole.