Targad lahendused tugeva klaasi taga

Eelmisel talvel alanud hoone ehitajaks on Embach Ehitus ning arendajaks osaühing Triestate. Triestate juhatuse liige KalevRaidjõe sõnul on ehitus kenasti graafikus ja senise protsesside käiguga on nad rahul. Maja ehitati vaiadele, milliseid on kahte tüüpi ja mis täidavad erinevat ülesannet.

“Üheksa meetri sügavusele kanduvate 64 konstruktiivvaia vahele mahuvad 40 meetri sügavusele puuritud energiavaiad,” selgitab Raidjõe. Tegemist on vaiadega, mis tagavad esmalt suvise sooja akumuleerimise pinnasesse, mis talvisel ajal sealt omakorda hoone kütmiseks üles “pumbatakse”.

Austria tehnoloogial põhinev süsteem on spetsiaalselt projekteeritud ning selle kohaselt tagatakse kogu hoone kütte- ja jahutusvajadusest seeläbi koguni 95%.

Energiavaiad sobivad kõigist neljast küljest avatud klaasfassaadiga hoonele just seetõttu, et vastasel juhul kerkiksid soojal ajal selle jahutuskulud liiga kõrgele ja vastupidisel juhul jällegi maapinna “tavasoojusest” talvisel ajal kütmiseks ei piisaks.

Lisaks aitavad LAEVa energiasäästule kaasa veel esmapilgul vaid arhitektuursed elemendid – kokku 3800 valgustusega alumiiniumist lamelli – “ribid” hoone fassaadil. “Ühelt poolt on need arhitektuurne element, tagavad, et välisilme ei ole lihtne klaasfassaad, teisalt läbi targa projekteerimise töötavad soojal ajal, mil päike kõrgelt käib, vajaliku varjestatuse ning läbi nende tekib 20% jahutuskulude sääst,” kirjeldab Raidjõe.

Välisfassaad kaks korda kallim tavapärasest

Sääraste lamellide hind on oma maksumuselt võrreldav mõne lihtsama hoone välisfassaadi maksumusega. “Ehk siis võiks öelda, et LAEVa nähtav välisfassaad on kaks korda kallim mistahes tavapärasest klaashoonest,” märgib Triestate’i juhatuse liige Kuldar Gil.

Samas ei ole LAEV mitte lihtsalt eksklusiivne, vaid pigem energiatõhus, hästi töötav ja funktsionaalne. Selle kinnituseks toob arendaja välja targa maja lahendused, mis ei ole Raidjõe sõnul lihtsalt mugavuslahendused. “See ei tähenda, et saab voodist tahvelarvutiga läbi wifi midagi juhtida, vaid et kogu hoone automaatika on ühtsesse süsteemi ühendatud ning projekteeritud nii, et kõike saab vastavalt kellaaegadele seada, mõõta ja funktsioneerima panna.”

KNX-standardile seatud süsteem nõudis eraldi projekteerimist, selle rajamine tähendab tavapärasest rohkem kaabeldamist, mõõtmist ja analüüsimist, ent Siemensi uusimate kasutajaliidestega süsteem on Raidjõe sõnul töökindel, tõhus ja hilisematele tarkvaravärskendustele avatud. „Me ei aja taga ülepaisutatud luksust, vaid rahuldume hästi töökindlate süsteemidega,” märgib Raidjõe.

Eraldi teema on hoone 63 mm paksune klaasfassaad. Eesti praktika kohaselt haruldase paksusega klaaspakett tagab energia kokkuhoiu, teisalt pakub tiheda liiklusega Paldiski maantee ääres paiknevale hoonele vajalikku mürakindlust.

Arendaja sõnul on LAEV suuresti just tänu tõhusale klaasfasaadile, aga ka energiavaiadele ja automaatika ja juhtimise intelligentsusele oma B-energiaklassiga kõrgeim energiaklass, mida klaashoonetele on Eestis seni omistatud.