Kinnisvarafirmad metsa ei kipu

Reino kinnitusel  on Domuses mitmeid inimesi, kes omal ajal töötasid juba metsamajandites ja hilisemas RMKs ning miks mitte seda kompetentsi ära kasutada.

“Metsamüük on  siiski meie jaoks suhteliselt uus tegevus, selles me kindlasti areneme ja püüame fookust seada.” Reino sõnul tegeletakse metsamaa kontekstis kõigega, ent peamine fookus on siiski metsamaa, kus peal ka mõni hoone või rajatis. “Seal on meie kompetents suurim. Sellisel juhul saavad meie spetsialistid juba hinnata, millised on müüja/omaniku  soovid ning sellest lähtuvalt seada edasi tegevusplaan.”

Kas jagada kinnistu tükkideks, müüa ositi erinevatele sihtgruppidele, müüa vaid raieõigust jne. Võimalusi on palju.

Pole väga tulus

Ka Arco Vara on metsa- ja põllumaade vahendamisega tegelenud juba aastaid ja see on üks vahendusteenuse haru, mida klientidele pakutakse. Ettevõtte vanemmaakleri Aivar Kaljulaidi sõnul jääb Arco Vara aastane vahendustegevuse maht vahemikku 100–200 hektarit. See ei ole kuigi suur hulk ning Kaljulaid tunnistab, et paljud kinnisvarafirmad ei tegele metsamaa vahendamisega seetõttu, et tegemist on mahuka ja aeganõudva tööga, mis pole vahendavale ettevõttele ka väga tulus.

Raul Reino sõnab säärase vahendustegevuse tulususe kohta, et ka metsamaa puhul on maakeri vahendustasu klassikaline 5% koos võimalike müügipreemiatega.

Aitab riske hajutada

Kui uurida, et kuidas suhtuvad spetsiifilised metsa kokkuostjad asjaolusse, et nendele konkurentsi pakutakse, vastab Kaljulaid, et otsest konkurentsi kokkuostjale ei pakuta, vaid aidatakse osapooltel üksteist leida. “Töömeetod on sama nagu kindlustusmaakleritel – meil on mitmed koostööpartnerid, kellelt võtame pakkumise ja parima pakkumise edastame kliendile ning sobivuse korral toimub tehing.”