Crowdestate juht Loit Linnupõld kinnitas Äripäeva teemaveebile kinnisvarauudised.ee, et kuigi alguses oli ühisrahastusprojektide kaudu kinnisvaraprojektidesse investeerimine pankade jaoks ebaselge ja kardeti "kolhoosi" tekkimist, on tänaseks erimeelsused lahendatud.
Loit Linnupõld esineb 10.veebruaril Äripäeva Kinnisvarakonverentsil ning on valmis avama ühisrahastusprojektide tagamaid ning tutvustama äriprotsesse. Eelmisel aastal tehti ühisrahastusplatvormide kaudu mitme kinnisvaraarenduse rahastamine ära minutitega, huvi oli suurem kui pakkumine. Samas oli turul kuulda ka skeptikute häält, kes hindasid ühisrahastusprojektide riske liiga kõrgeks. Äripäeva teemaveeb kinnisvarauudised.ee uuris Kinnisvarakonverentsi eel, mida Linnupõld nendest kõhklustest arvab.
Mida on skeptikud ühisrahastusprojektidele kõige enam süüks pannud ja kuidas nende kõhklustele vastaksid?
Investorite poolt oli alguses üsna palju küsimusi ühise investeerimise ärimudeli kui sellise kohta (a la “mis see on?” ja “kuidas see töötab?”). Crowdestate on ühisrahastamise osas teinud palju selgitustööd ning meie üle 5500 investeerimishuvilisest koosnev kasutajaskond on selge märk selle kohta, et ühisrahastamine ei ole enam mingi nišilahendus. 2015. aastal väljusime edukalt ka oma kahest esimesest kinnisvarainvesteeringust ning tegime investoritele tagasimakseid enam kui 1,5 miljoni euro suuruses summas, mis omakorda on kinnituseks ärimudeli elujõulisusele.
Kinnisvaraprojekte finantseerivate pankade põhimureks oli alguses ebaselgus ühisrahastajate kui võimaliku vastaspoole osas ning kartus nn “kolhoosi” tekkimise ees. Oleme kohtunud kõikide pankade kinnisvara finantseerimise eest vastutavate inimestega ning oma ärimudelit ja sellega kaasnevaid riske põhjalikult selgitanud. Tänaseks on ühisrahastuplatvormide osalemine kinnisvarasse investeerimisel vastuvõetav enamikele Eestis tegutsevatele pankadele.
Finantsinspektsioon tegi teile mingit laadi ettekirjutuse, mis puudutab just finantsturvalisust. Ehk kommenteerid?
Kuigi ühisrahastusplatvormide tegevus ei ole kuulu tänase finantsregulatsiooni alla, peame sagedast ning avatud suhtlust nii seadusandlike kui ka järelvalvet teostavate organisatsioonidega oluliseks ning teeme seda regulaarselt. Oleme FinanceEstonia raames loonud ka vastava töögrupi, kus ühisrahastusplatvormide esindajad arutavad koos Rahandusministeeriumi ja Finantsinspektsiooniga ühisrahastamist toetava ning investorite turvalisust tagava keskkonna arendamise teemasid. Lähiajal on valmimas ka ühisrahastusplatvormide tegusemise Hea Tava, kus muuhulgas pööratakse suurt tähelepanu investorite rahade eraldatusele ja turvalisusele.
Väidet Finantsinspektsiooni ettekirjutusest ei oska kommenteerida, sest meile seda tehtud ei ole. Võibolla kellelegi teisele?
Ühisrahastusprojektide tagatubades toimuvast kuulete lähemalt Äripäeva Kinnisvarakonverentsil 10.veebruaril. Ühtlasi võtame jutuks, kui palju projekte lükatakse analüüsi käigus tagasi, miks eelistavad arendajad ühisrahastust näiteks pankadele ning millised on ühisrahastuse riskid. Kutsume kõiki küsima ja arvamust avaldama 10. veebruaril. Vaata Äripäeva Kinnisvarakonverentsi programmi SIIT
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.