Baltikumis on passiivsete varaomanike osakaal ärikinnisvara sektoris märkimisväärselt madalam kui arenenud turgudel ja ärikinnisvara halduse turg praktiliselt välja arenemata.
“Vaadates võrdlusi Skandinaaviaga, siis näeme, et kui Baltikumis on vaid 30 % ärikinnisvarast passiivsete investorite käes, siis Põhjamaades 70 – 75 % ja Suurbritannias suisa 85 %,” kõneles Niinemägi. “Eestis on vastav number veel väiksem kui teistes Balti riikides: vähem kui 20 % kvaliteetsete büroo- ja kaubanduspindade mahust on sõltumatute teenusepakkujate hallata.”
DTZ Kinnisvaraekspert hindamisosakonna juhataja Aivar Tomsoni kinnitusel on tegu alles viimase paarikümne aasta jooksul kujunenud arenguga Põhjamaade ärikinnisvara halduse turul.
“Olulisima tõuke selleks andis, et palju riigivarasid läks korraga erakätesse. See kasvatas nõudlust professionaalse teenuse vastu ja ka haldusteenuste turumahtu väga olulisel määral. Seega on ajaloolised põhjused, miks Põhjamaades on haldusteenuste turu maht on praegu oluliselt suurem kui Eestis,” rääkis Tomson.
“Professionaalsed investorid soovivad suurema tõenäosusega haldusteenust sisse osta ja keskenduda investeeringute tegemisele ning nende pealt teenimisele. Sõltumatute haldusteenuste pakkujate osakaalul on potentsiaali ka Baltikumis mitmekordistuda. Näeme, et haldusturul on potentsiaali tulevikus kasvada ka Eestis vähemalt miljoni ruutmeetrini,” ennustas Niinemägi.
Seotud lood
Reedel toimunud konverentsil Ärikinnisvara Haldus räägiti ärikinnisvara turust, haldusteenuse tulevikust, kinnisvara tegeliku väärtuse arvutamisest ning haldushangetest.
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.