Palju maksab korter uues või vanas majas?

Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekandi andmetel on Eests kokku ca 665 000 eluruumi, millest 8-9% on ehitatud viimase 20 a jooksul ja ca 5% viimase 10 a jooksul.

"Tarbija liigub pigem uue korteri ostmise suunas. Samas: hästi restaureeritud vana võib olla parem kui kesisem uus," ütles Allekand.

Kui liita korterite hinnale nö varjatud kulud (parkimiskohad, panipaigad), on uue ja vana korteri hinnad Allekandi näites järgmised:

alla 10a vanuste eluruumide keskmine hind 2094eurot/m2

üle 10a vanuste eluruumide keskmine hind 1329 eurot/m2

"See vahe on praktiliselt 50%, aastaid tagasi oli see 40%, " kommenteeris Allekand. Tema sõnul on vahe uue ja vana korteri vahel väiksem Pirital ja Nõmmel ning Kalamajs on vahe keskmisest suurem. "Kalamajas seetõttu, et mitte restaureeritud hooned on tegelikkuses väga halvas korras."

Mis väärtustaks korterit vanas majas?

Vana elamufondi kvaliteetne rekonstrueerimine võib anda kaasaegse kvaliteedega eluruumid teatud sihtgrupile. Siinkohal on oodatud rohkem loomingulisust. Uue ja vana segamine toidab sihtgruppide segunemist ja stabiilset arengut. "Mägede" elanikkonna vanemal generatsioonil on raske uuendustega kaasa minna - vaja on  lahendust selle piduri mahavõtmiseks. "Noortele suunatud riiklike toetuste kõrval tuleks mõelda ka vanadele," soovitas Allekand.

Alustuseks tuleks tema sõnul kaardistada vana eluasemefond, mis on täna juba vältimatu hääbumise teel - saame ettekujutuse eesootava probleemi suurusest.

Allekand tõi välja ka üha suureneva getostamise probleem. "Oluliseks saab küsimus, kas me suudame planeerida oma linnade arengut nii, et "mägedes" suudavad uus ja vana Eesti koos eksisteerida."

Kinnisvarakooli asutaja Tõnu Toomparki sõnul võiks nn vana elamufond olla esimene aste turule sisenejatele eluaseme soetamisel.

Triin Reinsalu Kredexist tõi välja, et probleem pole mitte ainult ehituslikus, vaid eelkõige moraalses vananemises. "Mägede" korrusmajades puuduvad panipaigad, ruumide asetus on sobimatu, napib parkimise võimalus. Keegi ei ole Eestis tema sügavamalt mõelnud selliste hoonete sisulise kaasajastamise pelae: kas planeeringut saaks muuta, kas saaks lifte juurde ehitada..."

Tartu ülikooli inimgeograafia teadur Kadri Leetmaa: "Ega Kalamaja pole ka 150 aastaks ehitatud. Tuleks uurida, millest sõltub see nn taaselustamine. Siin on suur roll lugudel. Ka "mägedel" on selliste lugude loomine käima läinud. Keskondi tuleb kohandada, sinna on vaja ka sisulist abi. Oluline, mis toimub Annelinna ja Mustamäe väliruumis, ka seal elavad vanaemad tahavad oma lastelastega kusagil mängida."