6 olukorda, mis eramaja elaniku närvi ajavad

Äripäeva kinnisvarauudised.ee kogus kokku kuus tüüpilist olukorda seoses naabrite tegevusega, mis teisi elanikke aegajalt närvi ajavad. Mida sellises olukorras teha ja kus jooksevad õiguste ja kohustuste piirid?

1. lugu: Naabermajas käib remont. Öösel kell kaks hakatakse põrandaid lihvima avatud akendega. Müra äratab naabermaja elanikud. Kas selline tegevus on lubatud? Mida võiks häiritud naaber ette võtta?

Vastus Tallinna linna Munitsipaalpolitsei ametilt: Vastavalt Korrakaitseseaduse (KORS) § 56 lg 2-le on „Mujal kui avalikus kohas ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte“. Rikkumise korral on võimalik rakendada karistust Karistusseadustiku § 262 alusel.

2. lugu Hommikul kell 7.30 hakkab naaber muru niitma ja teeb seda korduvalt. Suveperioodil on avatud akendega magamine võimatu, ka akende kinni panemine ei aita, uni on rikutud. Mida teha?

MUPO: Taas tuleb juhinduda KORS §-st 56 lg-st 2. Kui niitmine algab näiteks kell 7.30, siis rikkumist ei esine. Inimlikust seisukohast oleks kõige mõistlikum naabriga kokkuleppele jõuda, kuidas seda probleemi lahendada.

3. lugu: Naabril on komme põletada kuivanud lehti ja sodi. Kaks probleemi: okste põletamisel tõuseb lõke päris kõrgele ja lendab ka sädemeid. Tugeva tuule korral tundub selline tegevus ohustavat ka naabri hooneid. Teine probleem: märjad lehed ei põle hästi ja tekib palju suitsu, mis tuule tõttu kandub naaberkinnistule. Terves majas on ebameeldivat suitsulõhna, hoov on paksu suitsu täis.

MUPO: Lähtuda tuleb Tallinna linna heakorraeeskiri § 13 p 10-st, mis keelab  põletada jäätmeid (prügi) ning aia- ja haljastujäätmeid, välja arvatud oksad; avalikus kohas on lubatud lõket teha ja grillida ainult linna rajatud ja märgistatud lõkkeplatsil, mujal avalikus kohas on selleks vaja Tallinna Keskkonnaameti eelnevat luba.

Juhinduda tuleb ka siseministri 30.08.2010 määrusest nr 40  „Küttekoldevälise tule tegemise ja grillimise kohale esitatavad nõuded“. Määrus sätestab mis tahes maa-alal küttekoldevälise tule tegemise, kattega lõkkekohal tule tegemise, avalikul üritusel tule tegemise ning mis tahes maa-alal grillseadme kasutamise asukohale ja selle ettevalmistamisele esitatavad nõuded.

Mis puutub märgade lehtede põletamisse, siis selline tegevus on keelatud. Rikkumise korral on võimalik pöörduda mupo korrapidaja telefonile 14410, mis töötab ööpäevaringselt. Igale väljakutsele reageerib patrullekipaaž, mis töötab samuti 24  tundi.  Kui on aga tegemist tuleohtliku olukorraga või tuleohutusnõuete eiramisega, siis tuleks helistada operatiivnumbrile 112.

Juhul kui on põhjustatud oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale, siis on vastavalt  Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele võimalik esitada nõue omaniku vastu ning pöörduda vajadusel kohtu poole.

Lääne päästekeskus tuleohutuskontrolli büroo vaneminspektor Anastasia Raud:

Kõigepealt soovitame naabritel omavahel rääkida ning selgitada, et tema säärane tegevus häirib. Omavahel suheldes on ehk võimalik jõuda kompromissini. Kõikide tuleohutusalaste küsimuste korral saab nõu helistades päästeala infotelefonile 1524.

Tuleohutusnõuete kohaselt  peab lõkke tegemiseks olema tuule kiirus alla 5,4m/s.  Üle ühe meetrise läbimõõduga lõket ei tohi teha majale lähemal kui 15 meetrit, alla ühemeetrise läbimõõduga lõke ei tohi olla lähemal kui kaheksa meetrit. Eelnevalt tuleb puhastada lõkkekoha ümbrus vähemalt 0,5 meetri raadiuses ja piirata ala kivide või pinnasevalliga. Sädemeid ei tohi maja poole lennata ja lõke ei tohi olla järelevalveta. Tulel tuleb lasta täielikult ära põleda või tuleb veega ära kustutada. Kogu lõkke tegemise ajal peab olema käepärast sobiv tulekustutusvahend, näiteks ämber, kastekann või tulekustuti.

Kui tundub, et naaber rikub tuleohutusnõudeid lõkke tegemisel ja omavahelisest rääkimisest ei piisa, soovitame pöörduda Päästeameti poole, helistades päästeala infotelefonile. Sealt suunatakse teid tuleohutuskontrolli büroo ametniku poole. Kui lõke kujutab otsest ohtu teile või teie varale, siis esimese asjana tuleks helistada numbril 112. Kui  lõkkest tuleb musta suitsu, tuleb kontakteeruda Keskkonnainspektsiooniga.

4.lugu: Kas kinnistu omanik peab hooldama ka tänava äärde jäävat maad? Nurgakrundi omanikud hoiavad küll korras oma väravate esist mururiba, kuid kõrvaltänavale jäävas osas kasvab malts, mida niidetakse vaid paar korda aastas. Mururiba laius on ca 3m. See jääb muidu ideaalses korras oleval tänaval kõigile elanikele ebameeldivalt silma. Millised on tegelikult reeglid ja mida sellises olukorras teha?

MUPO: Vastus sellele küsimusele annab Ehitusseadustiku, mille § 97 lg 6 ütleb, et linnas, alevis ja alevikus on teega külgneva maatüki omanik kohustatud korraldama sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuval kõnnitee koristuse, sealhulgas lume ja libeduse tõrje, tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda. Tallinna linnas tuleb juhinduda Tallinna Linnavolikogu 22.06.2006 määrusest nr 45 „Tallinna linna heakorra eeskiri“ §-st 2 lg-st 4.

Küsimusele täpsemalt vastates on vaja teada, kes on selle maatüki omanik, mis jääb kõnnitee ja kinnisasja vahele. Mururiba hooldus on maaomaniku kohustus.

5. lugu: Naabermajas keegi pidevalt ei ela ja seetõttu on tavaline olukord, et sellel tänava lõigul on lumi koristamata. Kui lumesahk üle käib, on tiheda liiklusega tänaval praktiliselt võimatu kõnniteel liigelda. Millised on reeglid ja mida sellises olukorras ette võtta?

MUPO: Kui isik ei täida heakorranõudeid, siis on võimalus läbi viia väärteomenetlus või haldusmenetlus, tehes ettekirjutus koos sunniraha määramisega. Sunniraha on võimalik määrata korduvalt, kui omanik oma kohustusi ei täida.

Teise meetmena on võimalik haldusorganil kohaldada isiku suhtes asendustäitmist. Tegemist on mõnes mõttes nö „halli tsooniga“, sest kõikide nende toimingute teostamiseks peab ehitise/kinnisasja omanik olema kätte saanud haldusakti (ettekirjutuse). Tihti on seda keeruline teha – omanik kas ei lähe väljastusteate teatisele postkontorisse järele või viibib alaliselt välismaal ning tema asukoht on teadmata. Sellistel juhtumitel on asendustäitmise mehhanismi kasutamine komplitseeritud.

6.lugu:  Naabermaja signalisatsioon käivitub. Seda on juhtunud mitu korda järjest, ka öösel. Mida oleks õige sellises olukorras teha?

MUPO: Kuna tegemist ei ole avaliku korra rikkumisega (ilmselt on tegu pigem tehnilise rikkega), siis on kõige otstarbekam objekti omanikuga kontakti saada ja probleem omavahel püüda lahendada.

Tegu on hea vastuseta küsimusega. Juhul, kui pidev signaali käivitumine põhjustab inimesele tervisekahjustusi (pidev magamatus, närvilisus jms) ja omanikuga ühist keelt ei leita, on võimalik esitada nõue omaniku vastu kohtusse tsiviilkorras.

Lääne päästekeskus tuleohutuskontrolli büroo vaneminspektor Anastasia Raud: Kui tegemist on suitsuanduri käivitumisega, siis võib see tähendada, et majas on tulekahju ja tuleb kiirelt helistada numbril 112. Kui aga andur käivitub sageli, siis võib tegemist olla tehnilise rikkega või hooldamata seadmega. Igas majas peab olema töökorras ja hooldatud andur või automaatne tulekahjusignalisatsioon. Kahtluse korral, et naabermajas ei pruugi olla tuleohutusega kõik korras, pöörduge tuleohutusinspektori poole, kes selgitab välja, milles võib probleem olla.