• 15.01.15, 11:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Edukaimad kommunaalfirmad Ida-Virumaal

Kommunaalmajanduse ja jäätmekäitluse ettevõtete 2014. aasta teisel poolaastal ilmunud edetabeli esimesed neli kohta võtsid endale Ida-Virumaa kommunaalmajanduse ettevõtted. 
Edukaimad kommunaalfirmad Ida-Virumaal
  • Foto: Meeli Küttim
Teadmiseks, et pingerida koostati 2013. aasta majandustulemuste põhjal. Haldusuudised.ee sai Äripäevalt loa avaldada täismahus täna värskeim kommunaalmajanduse ja jäätmekäitluse firmade TOP.
Esimeseks tõusnud Järve Biopuhastus OÜ omanikud on Ida-Virumaa kohalikud omavalitsused ja ettevõte pakub Illuka, Jõhvi, Kohtla-Nõmme ja Kohtla vallas ning Kohtla-Järve, Kiviõli ja Püssi linnas veega varustamise ja heitvee käitlemise teenust.
Fakte Järve Biopuhastus OÜ kohta * ASUTATUD: 2002, 2012 4,9 mln eurot, 2012 7,9 mln eurot
* KÄIVE: 2013.a. 5 mln eurot
* KASUM: 2013.a. 23 mln eurot
* OMANIKUD: Jõhvi Vallavalitsus, Kiviõli Linnavalitsus, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Lüganuse Vallavalitsus.* Oma tegevuspiirkonnas teenindas OÜ Järve Biopuhastus veeettevõtjana ligikaudu 60 000 elanikku ja valdavalt põlevkivi- ja keemiatöötluse tegevusvaldkonnas tegutsevaid tööstusettevõtteid.
* Alates 2005. aastast on investeerinud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni infrastruktuuri põhivaradesse ligikaudu 86,4 miljonit eurot. 
* Ettevõtte OÜ Järve Biopuhastus jaotamata kasum oli 2013. aasta lõpu seisuga 80,2 mln eurot (2012. a 57,1 mln eurot).
Ka teise koha võtnud Narva Vesi ASi omanikeks on kohalikud omavalitsused, nimelt Narva ja Narva-Jõesuu linnavalitsus. Narva Vesi ASi projektijuht Hilje Õunapuu kommnteeris, et Narva Vesi on viimase 12 aasta jooksul suutnud hankida mõlema linna ühisveevärgi ning kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimiseks ja arendamiseks 73,38 miljonit eurot, millest Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist on saadud 45,56 miljonit eurot. Samuti on tagastamatu abi andjateks olnud Eesti riik keskkonnaministeeriumi ja keskkonnainvesteeringute keskuse näol, Narva linn, Belgia krahvkond, Soome keskkonnaministeerium ning Rootsi rahvusvaheline arengu- ja koostööagentuur (SIDA). Kaasfinantseerimisel on alati panustatud ka Narva ja Narva-Jõesuu linna ning ettevõtte Narva Vesi raha.
Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus on vastu võetud ning tulemas on uus Euroopa Liidu rahastusperiood 2014–2020. Narva Vesi tahab ka uude rahastusperioodi oma veevärgisüsteemide parendamiseks rahastustaotlusi esitada.
Kolmanda koha pälvinud Ekovir OÜ on pereäri. Omanikuks on Ida-Virumaa kommunaaläri kuningas Nikolai Ossipenko. Äriregistri andmetel on ettevõtte omanikuks küll I.V.P.Teed OÜ, aga mullu novembrist sai Nikolai abikaasa Natalia Ossipenko I.V.P.Teed OÜ omanikuks. Enne seda kuulus I.V.P.Teed Tiit Lillemetsale. Nikolai Ossipenko kasupoeg Lillemets asus eelmise aasta detsembrist tööle avalikus teenistuses, temast sai Kohtla-Järve linnapea Jevgeni Solovjovi abi Oru ja Viivikonna linnaosades. Muu hulgas on tema tööülesanneteks linnaosades kommunaalmajanduse tegevuse kavandamine ja korraldamine, jäätmeveo korraldamise koordineerimine ja jäätmekäitluseeskirjade täitmise kontrollimine.
Vaata täispikkuses ülevaadet Eesti kommunaalettevõtetest Äripäevas

Seotud lood

Uudised
  • 21.01.15, 14:02
Rekonstrueerimistoetuste ülevaade KredExist
KredExi hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk andis ülevaate korterelamu rekonstrueerimistoetuse põhisuundadest.
Uudised
  • 20.01.15, 15:29
Riigikohtu otsus pani KOVid prügiveo hankeid ülikiiresti muutma
Riigikohtu otsusega jõustus tänavu jaanuaris jäätmeseaduse muudatus, mis keelas omavalitsustel panna oma mittetulundusühinguid teenust vahendama.
Uudised
  • 15.01.15, 13:15
Pärnumaa vallad seljatasid riigikohtus prügihiiu
Riigikohus otsustas, et jäätmevedaja ei muutu veo käigus jäätmete omanikuks, lahendades sellega viie Pärnumaa omavalitsuse vaidluse Ragn-Sellsiga viimase kahjuks.
Uudised
  • 07.01.15, 09:43
Veemajandus saab 144 miljonit euroraha
Aastatel 2015-2020 saab Eesti Euroopa Liidust veemajanduse arendamiseks 144 miljonit eurot.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.11.24, 08:00
Ehitusekspertiisi ja järelevalve teostamine säästab aega, närve ja rahakotti
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele