Lugeja küsis pärast Ragn-Sellsi väidet: „Savisaare tasuta prügivedu säästab kohvitassi jagu raha“, miks pole kaaluga jäätmete üleandmise võimalust ja miks paberi eest võetakse tasu?
Ragn-Sellsi turundusjuht Rainer Pesti sõnul on ettevõte seisukohal, et tasuta lõunaid ei ole olemas. „Lubatud tasuta jäätmevedu maksab linnale hinnanguliselt 5 miljonit eurot aastas. Meie nägemuses soodustab demokraatlik linna juhtkond ettevõtlust, mitte ei tegele sellega ise ja ei tekita enda haldusalasse kuuluvaid monopole,“ ütles Pesti.
Ettevõtte sõnul kaasnevad paberi äraveo ja kogumisega mitmed kulud: autode soetamine, transport, hilisem käitlemine ja sorteerimine. Autotäie vanapaberi kogumiseks tuleb tühjendada sadu konteinereid. „See on suur hulk tööd, mis tuleb teha enne kui paber on valmis taaskasutamiseks. Tõepoolest - sõltuvalt paebri liigist, värviline või puhas, on sellel positiivne väärtus, mis katab osa kuludest ja seetõttu on paberi äravedu ka olmejäätmetest soodsam,“ kinnitas Pesti.
„Ragn-Sellsi visioon on, et jäätmekäitlus kulude vähenemine peaks tulema läbi sorteerimise ja meie nägemuse kohaselt on just see lahendus, mida omavalitsus peaks toetama ja arendama, mitte aga linnakassast peale maksma jäätmete tasuta prügimäkke ajamisele,“ lisas ta.
Pesti selgitas, et kaaluga kogumise osas sätestab konkurssi tingimused omavalitsus, jäätmekäitleja ülesanne on neid järgida. „Kaaluga lahendus on tõesti olemas, kuid see lahendus on jällegi tehniliselt keerukam ja seetõttu ka tarbijale kallim. Soomes on täna enamus tühjendusi siiski korrapõhised,“ nentis Pesti.
Seotud lood
Ragn-Sellsi juht Rain Vääna ütles, et Tallinna linnapea munitsipaalprügila idee kokkuhoiu nimel on küsitav, sest prügiveo kulud ühe pealinna inimese kohta kuus on samas suurusjärgus kohvitassi maksumusega kohvikus.
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.