Seadus kohustab jäätmete sortimisel ohtlikud jäätmed eraldama ülejäänutest ning kehtestab keelu segada neid teiste jäätmetega.
Ohtlike jäätmete käitlemise eritingimused sätestab jäätmeseaduse 3. peatükk (§-d 60-651). Lisaks tuleneb jäätmeseaduse § 31 lõikest 2 kohustus jäätmete sortimisel eraldada ülejäänud jäätmetest ohtlikud jäätmed ning samuti taaskasutatavad jäätmed, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. Sortimisega seondub ka ohtlike jäätmete segamise keeld. Erandina võib ohtlikke jäätmeid segada teist liiki ohtlike jäätmete, tavajäätmete või mis tahes aine või materjalidega juhul, kui segamine on tehnilised ja majanduslikult põhjendatud ning välditakse või vähendatakse nii palju kui võimalik ohtu tervisele ja keskkonnale.
Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada taaskasutamist või kõrvaldamist. Jäätmevaldaja on sel eesmärgil kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed enne nende üleandmist jäätmekäitlejale vastavalt keskkonnaministri määruse nõuetele, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid.
Ohtlike jäätmete käitlejale üleandmiseks on vajalik saatekiri, mis sisaldab andmeid ohtlike jäätmete kohta. Jäätmevaldaja peab jäätmete vedamiseks üleandmisel saatekirja koostama juhul, kui tal on ohtlike jäätmete käitluslitsents. Kui see puudub, koostab saatekirja vastavat litsentsi omav jäätmete vastuvõtja.
Oluline on tähele panna
Kui ettevõtte tegevuses tekib jäätmeid, siis on ettevõte jäätmevaldaja, kes on kohustatud kas ise jäätmed nõuetekohaselt käitlema või andma jäätmed üle jäätmeloaga ettevõttele.
Ise käitlemine tähendab, et ettevõte peab üldjuhul omama vastavaks tegevuseks jäätmelubasid. Jäätmeluba ei ole vajalik nt korduskasutuseks.
Kõik ettevõtted kes toodavad või müüvad pakendatud kaupa, peavad turule lastud pakendijäätmed koguma ja taaskasutama. Seda võib teha iseseisvalt või anda vastav kohustus üle taaskasutusorganisatsioonile.
Probleemtoodete, sealhulgas patareide, akude, mootorsõidukite, elektri- ja elektroonikaseadmete, rehvide ja põllumajandusplasti tootjatele ja maaletootjatele kehtivad täiendavad kohustused seoses jäätmetekke vältimise ja jäätmete käitlemisega. Mõned kohustused seonduvad konkreetsete probleemtoote liikidega. Probleemtoodete tootjad ja maaletootjad võivad need kohustused tootjate ühendusele üle anda või sellega ühineda, kui vastav ühendus on loodud.
Ohtlike jäätmete valdaja kohustus on muuhulgas hoida ohtlikke jäätmeid eraldi teistest ohtlike jäätmete liikidest ning mis tahes muudest jäätmetest, ainetest ja materjalidest. Tehnilise ja majandusliku põhjendatuse alusel on erandid sellest reeglist siiski võimalikud. Samuti kehtivad täiendavad nõuded ohtlike jäätmete pakendamisele, märgistamisele, vedamiseks üleandmisele ning vanaõli käitlemisele.
Artiklite seeria „Jäätmekäitlusest ettevõtjatele“ tutvustab erinevates valdkondades tegutsevatele ettevõtjatele jäätmekäitluse regulatsiooni nõudeid ning tutvustada võimalusi, mis erinevad jäätmekäitluslahendused kaasa võivad tuua.
Autor: Elo Tamm
Seotud lood
Ragn-Sellsi juht Rain Vääna ütles, et Tallinna linnapea munitsipaalprügila idee kokkuhoiu nimel on küsitav, sest prügiveo kulud ühe pealinna inimese kohta kuus on samas suurusjärgus kohvitassi maksumusega kohvikus.
Jäätmekäitluses on levinud arusaam, et jäätmed on toore, mille eest võiks jäätmekäitleja tasu maksta jäätmete üleandjale. Samas jäätmealane regulatsioon baseerub „saastaja maksab“ põhimõttel, mille kohaselt jäätmetekitaja peab tasuma jäätmete käitluse kulud.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.