Vastuvõetud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu on puudulik ning toob kaasa mitmeid lahendamata küsimusi, ütles Riigikogu saadik Marika Tuus-Laul. Aastaks 2018 peavad kõik kortermajad looma ühistu või loob selle riik ise.
Õiguskomisjoni liikme sõnul toob Riigikogus 19. veebruaril lõpphääletuse läbinud suurte puudustega korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu endaga kaasa mitmeid lahendamata küsimusi.
„Eelnõu kohaselt hakkab tulevikus kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku vormis. Sisuliselt tähendab see seda, et kõik Eesti enam kui 21 tuhat kortermaja peavad endale aastaks 2018 looma korteriühistu. Kui seda ei tehta, siis tekitab selle riik. Senini on selgusetu, kuidas riik seda täpsemalt tegema hakkab. Kuidas saab siis ikkagi riik sundkorras ühistut luua, kui inimesed seda ei taha ja kokku ei tule,“ ütles Tuus-Laul.
Tema sõnul on Eestis 21 400 kortermaja, kuid ainult 45 protsendis neist on korteriühistud loodud. „Minu meelest tuleks erinevate korteriühistute probleemide lahendamiseks luua omamoodi vaidekomisjon. Võime küll öelda, et taolise komisjoni ülalpidamine on kallis, kuid teine alternatiiv, pidevad kohtuistungid, on veel kallim lahendus, “ pakkus Tuus-Laul välja võimaluse. „Selline komisjon võiks olla suuremates omavalitsustes aga maapiirkondades näiteks Maavalitsuste juures.“
Seotud lood
Täna läheb riigikogus kolmandale lugemisele valitsuse algatatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu.
Riigikogu võttis sel nädalal vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub alles 01. jaanuar 2018. Samas jõustuvad osa muudatusi juba varem.
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.