Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse liikme Margo Külaotsa sõnul näitab Euroopa küttemajanduse tulevikuuuring Heat Roadmap Europe 2050, et Euroopas on kaugkütte laialdasema kasutuselevõtuga võimalik samaaegselt alandada kulutusi soojusele, tõsta taastuvate energiaallikate kasutamist, vähendada saastatust ning luua uusi töökohti.
"Eesti Arengufondi uuringu „Kaugkütte Energiasääst“ tulemused näitavad, et pikas perspektiivis on biokütuseid kasutav kaugküte ca 40 % odavam kui maasoojuspumbaga või ca 25% odavam kui õhksoojuspumbaga toodetav soojus," lisas Külaots.
Külaotsa sõnul nähakse uues kaugkütteseaduses ette võimalus hinnata konkreetses piirkonnas kaugkütte jätkusuutlikkust.
"Mõistlik olekski ära hinnata, millises kohas millist kütteviisi kasutada. Õige kütteviisi valikuks on aga tarvis avalikku andmebaasi ja läbipaistvaid hinnakalkulatsioone selle kohta, milline kütteviis on pikas perspektiivis soodsaim nii kliendile, keskkonnale kui ühiskonnale tervikuna. Näiteks olulise sisendina elektrit kasutav kütteviis võib elektri tarbimise kohas olla tore ja puhas, aga seda elektrit võidakse toota väga madala kasuteguriga ja oluliselt loodust saastades. Biokütuseid kasutades aga puudub saaste ning piirkonda tekitatakse uusi töökohti," kommenteeris Külaots.
Küttemajanduse tulevikulahendusi arutleval konverentsil "Targad lahendused energia tootmises. Milline on õiglane energia hind?" esinesid ettekannetega küttemajanduse eri harude esindajad, avaliku sektori esindajad, teadlased ja eksperdid. Konverents toimus eile Targa Maja Kompetentsikeskuse eestvedamisel.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.