Tallinna linnavolikogu võttis tänavu 17. septembril vastu otsuse, kus avaldas Tallinna Vee hinnakujunduse ja ettevõttest kühveldatud hiigelkasumi ning üüratute juhtimistasude pärast kahetsust.
Vastuseks Äripäeva kommentaaripalvele saatis linnavalitsuse pressiteenistus viite linnavolikogu otsusele, kus seisab mustvalgel, et linnavalitsus nõustus 2001. aastal Tallinna Vee äriplaaniga, mis tagas aktsiaseltsile viieteistkümne aasta keskmiseks kasumimarginaaliks 49% käibest ning loomulikele monopolidele rakendatavast tavapärasest üle kahe korra kõrgema õigustatud tulukuse.
Lisaks lubas linnavalitsus Tallinna Veel maksta sidusettevõttele 100–200 miljoni kroonini küündivat juhtimistasu.
"Linnavalitsus ei ole konkurentsiameti analüüsiga veel tutvuda jõudnud, seega ei ole veel võimalik neile küsimustele vastata," märkis pressiteenistus, viidates, et linnavalitsuse ja linnavolikogu põhimõttelisi seisukohti kajastab volikogu 17. septembri otsus.
Äripäev küsis, kuidas suhtub Tallinna linnavalitsus konkurentsiameti avaldusse Tallinna Vee "liigse" kasumlikkuse teemal, kas konkurentsiameti soovitus vee hinda ca 25% võrra alandada tuli linnavalitsusele ootamatult ning mida kavatseb/peaks Tallinn nüüd Tallinna Vee suuromaniku ja hinnakujundajana ette võtma.
Enne kohalikke valimisi kuulus ettevõtlus abilinnapea Jaanus Mutli vastutusalasse, pärast seda anti ettevõtlusvaldkond aga abilinnapea Eha Võrgu vedada.
Järgneb Tallinna linnavolikogu otsuse tekst.
Tallinn
17. september 2009 nr 181
Hinnang aktsiaseltsi Tallinna Vesi enamusaktsiate võõrandamisele 2001. aastal
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, Tallinna Linnavalitsuse 20. mai 2009 istungi protokolli nr 24 päevakorrapunkti 49 “Aktsaiseltsi Tallinna Vesi enamusaktsiate võõrandamisele ja teenuslepingu sõlmimisele hinnangu andmine” ja 30. juunil 2009 Tallinna Linnavalitsusele esitatud “Aktsiaseltsi Tallinna Vesi enamusaktsiate võõrandamise ja 2001. aastal teenuslepingu sõlmimisega Tallinna linna ja linnaelanike huvide võimaliku kahjustamise analüüsi” alusel
1. Hinnata aktsiaseltsi Tallinna Vesi (edaspidi aktsiaselts) enamusaktsiate võõrandamise läbiviimine ebarahuldavaks ja Tallinna linna ning linnaelanike huve kahjustavaks järgmistel põhjustel:
1.1 Tallinna vee- ja kanalisatsioonivõrkude väljaarendamise kulud jäeti 2001. aastal linnaelanike ja Tallinna linna finantseerida;
1.2 Tallinna linn jäeti ilma aktsiaseltsi juhtimisotsuste tegemise õigusest, vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamiseks vajalikust infrastruktuurist (ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrgustikust) ning kinnistutest. Infrastruktuurirajatistest loobumisega seati ohtu Tallinna linna suutlikkus tagada elanikele vee- ja kanalisatsiooniteenuste kättesaadavus juhul kui aktsiaselts satub raskustesse;
1.3 Tallinna linnavalitsus ja erainvestor vähendasid 2001. aastal aktsiaseltsist varasemate aastate dividendide võtmise ja aktsiakapitali vähendamisega oluliselt aktsiaseltsi investeerimisvõimet;
1.4 aktsiaseltsi enamusosaluse ostja koostatud äriplaan kohustas aktsiaseltsi investeerima põhivahenditesse neli korda vähem kui erastamise algul eeldati;
1.5 Tallinna linnavalitsus nõustus 2001. aastal äriplaaniga, mis:
1.5.1 tagas aktsiaseltsile viieteistkümne aasta keskmiseks kasumimarginaaliks 49% käibest ning loomulikele monopolidele rakendatavast tavapärasest üle kahe korra kõrgema õigustatud tulukuse;
1.5.2 nägi ette aktsiaseltsi poolt 100–200 miljoni kroonini küündiva juhtimistasu maksmise nn sidusettevõttele;
1.6 Tallinna linnavalitsusega 2001. aastal kokkulepitud tariifipoliitika eesmärgid olid lühinägelikud;
1.7 teenuslepingust tulenevad sanktsioonid ei võimalda Tallinna linnal aktsiaseltsi oluliselt mõjutada;
1.8 teenuslepingus sätestatud kokkulepe tariifivaidluse lahendamise kohta vahekohtus raskendab vee- ja kanalisatsiooniteenuse tarbija võimalusi vaidlustada vee- ja kanalisatsiooniteenuse hinna suurust halduskohtus.
2. Teha otsus teatavaks Tallinna linnakantseleile, Tallinna ettevõtlusametile, Tallinna linnavaraametile ja Tallinna kommunaalametile.
3. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna halduskohtus 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.
Toomas Vitsut
Tallinna linnavolikogu esimees
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.