Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroliit õhutab väikefirmade uuendusmeelsust
Euroliit annab 7. raamprogrammi kaudu
väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele rohkem kui 2,1 miljardit krooni
toetust teadusuuringute tellimiseks ja tootearenduseks.
Uued toetusvoorud algavad järgmisel aastal ja siis oodatakse toetust taotlema ka suurfirmasid.
EASi rahvusvaheliste koostöövõrgustike koordinaator Regina Herodes märkis, et rahastamise toel saab ka väikeettevõte osaleda suurte toetussummadega projektides. "Väike- ja keskmise suurusega ettevõteteks liigitub enamik Eesti firmadest. Töötajaid peab selles firmas olema alla 250, aastakäive ei tohi ületada 50 miljonit eurot või bilansimaht 43 miljonit eurot," selgitas ta. "Raha saamisele võivad loota ideed, mis kannavad endas nii uudsust kui ka praktilist majanduslikku võimekust."
Korduvalt Äripäeva Võrumaa TOPi esikohal trooninud AS Lapi MT on uuendusmeelse ettevõtte musternäidis - kunagi põllutöömasinaid tootnud firma tegi läinud sajandi lõpus kannapöörde ning keskendus plastivalutöödele.
Praegu toodab Lapi MT rongide ja mootorsaanide istmeid ja hokikeppe. Firma juhatuse esimees Kalev Piirimägi märkis, et uuendused võetakse ette, et seisva veega konnatiigiks muutumise asemel pidevalt täiuslikkuse poole liikuda.
Toetuse abil uus materjal, vastsed tooted ja uus turg
Lapi MT taotluse viis Euroopa Komisjoni ette rahvusvaheline teadusarenduse ettevõte PERA Innovation Ltd. Viimasele kuuluva Eesti Innovatsiooni Instituudi juhataja Lauri Nirgi märkis, et Võrumaa ettevõtte eesmärk on välja töötada maailmas ainulaadne iseparanduv ja visuaalselt jälgitav komposiitmaterjal, juurutada selle baasil uued tooted ja leida nendele turg. Projekti maht on kokku 1,5 miljonit eurot (23,4 mln kr).
"Uute materjalide ja toodete väljatöötamisest tähtsamgi on neile turustuskanalite leidmine," selgitas Nirgi. "Lapi MTga on meil koostöö selle projekti raames kestnud eelmise aasta suvest, praeguseks on olemas partnerid Rootsis, Inglismaal ja Prantsusmaal."
Nirgi ütles, et uuendustele pürgival firmal tasub igal juhul 7. raamprogrammi kaudu raha taotleda, isegi kui konkreetset ideed esialgu pole, sest vahel viib ka kange tahtmine sihile.
"Raha on olemas ja jagatakse laiali niikuinii. Pigem püüda sellest ise osa saada kui see konkurentidele loovutada," rääkis ta. "On ettevõtteid, kes paberimajandusest ise läbi närivad, aga üldiselt ei soovita ma projekte ja taotlusi ise kirjutama hakata - see ei ole ettevõttele otstarbekas. Selleks tasub leida pädev partner."
Projekt eeldab riigipiire ületavat koostöödTaotlusi hindab 3-7 vastava valdkonna eksperti. Projektis peab osalema vähemalt kolme ELi riigi kolm sõltumatut ettevõtet ning vähemalt kaks teadus- ja arendustegevusele suunatud organisatsiooni.
Hetkel kuum
Praegune väikestele ja keskmistele ettevõtetele suunatud konkurss on kolmas, seni on positiivse rahastamisotsuse saanud 22 Eesti ettevõtetega seotud projekti, millele on kokku eraldatud üle 40 miljoni krooni.
"Ligi viiendik Eesti taotlustest sai rahalise katte. Sellega on Eesti euroliidu uute liikmete seas esikohal," ütles Herodes.
Konkurents 7. raamprogrammi teadusuuringute ja tootearenduse rahale on suur. Nii selgub Euroopa Komisjoni statistikast, et kõigist taotlustest osutub rahastamisvääriliseks vaid 5-10%.
Kommentaar: Mihkel Susi, Eesti Plastitööstuse Liidu tegevjuht
Eesti Plastitööstuse Liit algatas projekti, mille eesmärk on luua plastitööstuse terviklik väärtusahel, mis hõlmab nii teadusasutusi, tootjaid kui ka abitegevusega seotud asutusi.
Programmi esimeses osas kaardistasime võimalikud koostööpartnerid nii Eestis kui ka piiri taga. Lähematel päevadel saab see üle aasta kestnud tegevus vahearuandena kaante vahele. Teises osas hinnatakse ettevõtete tehnoloogilist võimekust ja pannakse paika partnerite ühishuvid, et siis nende baasil leida võimalikke koostöövorme ja rahastamisallikaid. Eesmärk on luua toimiv piiriülene plastitööstuse klaster, mida seoks tugev ühishuvi.
On vajalik, et plastitootjad suudaksid lisaks alltöövõtule juurutada tooteid lõpptarbijale ja leiaksid väljundi rahvusvahelisele turule. Lisaks Eesti ettevõtetele on projekti partnerid Soome ja Rootsi firmad, teaduse poolelt TTÜ ja Hiiumaa ametikool.
Eelprojekti maht oli 0,5 miljonit krooni, täistaotlusega loodame saada kokku 8 miljonit krooni.
Mis on mis
Euroopa Liidu 7. raamprogramm
Raha saavad teaduse ja tööstuse ühisprojektid
Euroopa Liidu peamine teadusuuringute ja tehnoloogia arendustöö rahastamise vahend, mille eesmärk on suurendada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet.Aastatel 2007-2013 antakse toetust rohkem kui 830 miljardi krooni ulatuses.Toetusraha jagatakse valdkondlike plokkide ja alaprogrammide kaudu, kus toimuvad regulaarselt 3-4 kuud vältavad projektikonkursid.Rahastatakse ka toodete esitlusi, nt prototüüpide testimist.Toetussumma projekti kohta jääb vahemikku 7,8-23,5 miljonit krooni.Projekti kestvus peab reeglina olema 1-2 aastat.Allikad: Regina Herodes, EAS, SA Archimedes
Vaata lisaks
cordis.europa.eu7. raamprogrammis osalemise tingimused ja aktiivsete toetusvoorude info.www.ncp-sme.net/Võrgupaik koostööpartnerite leidmiseks EList.flt.uwe.be/Testi, kas ettevõte liigitub väikeste ja keskmiste ettevõtete kilda ja kvalifitseerub toetuse taotlemiseks.www.eas.eeTäpsem teave 17. novembril toimuva 7. raamprogrammi tutvustava infopäeva kohta.www.archimedes.eeSA Archimedese lehekülg ELi vahendite haldamiseks.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
2
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
3
VAIKNE LAHKUMINE. Vaata, milline on näiteks Portugali arenduse tüüpilise Eesti päritolu kliendi profiil.
5
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Anton Nikitin: Iga välismaal ostetud üürikorter on Eestis ostmata jäänud korter.
Edaspidi arendaja paneb ressursid vaid arendamisse ja ehituseteenuse ostab sisse
Erinevate prognoosimajade hinnangul jõuab 6 kuu euribor aasta lõpuks 1,5-1,7%-ni.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele