Palgatõusu veavad energeetika ja vesi

Samuti kasvas nendel tegevusaladel hõivatute arv, kuna need valdkonnad ei ole majanduskonjunktuuri muutustele tundlikud. Palk kasvas ka kinnisvara-alases tegevuses ja seda vaatamata hõive pea kahekordsele vähenemisele. See võib tähendada üksikettevõtjate massilist lahkumist valdkonnast, samas kui palgatöötajad suudavad oma positsiooni säilitada.

Kõige rohkem kahanes palk finants- ja kindlustustegevuses ning ehituses, mõlemas 10 protsenti. Palgalangus ehituses käib käsikäes töömahtude ning hõivatute arvu kiire vähenemisega. Ehituse hõive langes esimeses kvartalis viiendiku võrra. Finantsvahenduses on langus põhjendatud tavapäraselt esimeses kvartalis makstavate preemiate olulise vähenemisega. Kui eelneval kahel aastal on finantsvahenduses esimese kvartali palk eelmise aasta neljanda kvartali palka ületanud rohkem kui 10 000 krooni võrra, siis 2009. aasta esimese kvartali palk ületas eelmise aasta viimase kvartali palka vaid 450 krooni võrra.

Vaatamata suurele langusele juhib põhitegevusalade lõikes palgaedetabelit endiselt finants- ja kindlustusvaldkond, kus täistööajale taandatud keskmine kuupalk ületas tegevusalade keskmist 1,8 korda. Järgnes info- ja sidevaldkond, kus palgakasv jätkus ning esimeses kvartalis teeniti 1,6 korda üle keskmise. Madalaim on palgatase endiselt majutuses ja toitlustuses, moodustades 64 protsenti tegevusalade keskmisest. Järgnevad kinnisvaraalane tegevus, põllumajandus–metsandus ning haridus.

Rahandusministeerium ootas keskmise palga osas mõnevõrra suuremat langust, kuid statistikast nähtub, et jaanuaris keskmine palk isegi veel tõusis. Hõivatute arvu vähenemine esimeses kvartalis 6,8 protsendi võrra langes kokku rahandusministeeriumi kevadprognoosiga. Järgnevatel kvartalitel peaks vähesest tarbimisnõudlusest ning töötuse kasvust tulenev palgalangus süvenema.

Autor: Haldusuudised.ee