Kanada uurijate äsjase raporti kohaselt
tungis Hiina päritolu spioonisüsteem eelkõige olulistesse riigiasutustesse nagu
välisministeeriumid, saatkonnad, valitsuste sidesüsteemid ning pankadesse ja
meediaettevõtetesse.
Raportis on sihtmärkidena välja toodud välissaatkonnad Lätis ja Soomes, NATO ja suured infokanalid. Eriline huvi paistab võrgu autoritel olevat Lõuna- ja Kagu-Aasia, eriti Tiibeti eksiilvalitsuse ja dalai-laama tegemiste vastu.
Toronto ülikooli uurijad alustasid asjaga tegelemist dalai-laama büroo palvel, kes märkasid pahatahtlikke sissetunge nende võrkudesse. Uurimine kujunes aga märksa laiemaks. Vahemikus 2007. aasta maist tänavu 12. märtsini tuvastati sissetungid vähemalt 1295 arvutiisse 103 riigis.
Uurijate poolt GhostNetiks ristitud süsteemi kontrolliti peaaegu täielikult Hiinas asuvaist masinatest, raporti koostajad ei sõnastanud aga konkreetselt järeldust Hiina valitsuse asjasse segatusest, jättes lahti võimaluse, et tegu on erainitsiatiiviga.
Võrk on senistest kindlalt suurim hõivatud riikide arvu poolest ning tegu ei ole suvaliste, vaid oluliste kasutajate masinatega. Samuti võib seda lugeda esmakordseks, mil uurijad on suutnud välja tuua arvutivõrkude toimimismehhanismid selles mõõdus sissetungi puhul.
Raporti autorite sõnul jätkab süsteem tungimist rohkem kui tosinasse arvutisse nädalas ning neis leiduva info jälgimist. Uuringu kohaselt on süsteem suuteline käivitama hõivatud arvutites olevaid kaameraid ning mikrofone-salvestussüsteeme, mis võimaldab ruumis toimuvat ka füüsiliselt jälgida. Kas seda võimalust on ka kasutatud, ei teadnud uurijad välja tuua.
Küberluure mängud on vähemalt mõnel juhul kajastunud ka päris maailmas. Kui näiteks dalai-laama kantselei saatis e-kirjaga kutse külaskäiguks ühele välisdiplomaadile, sai too üsna kohe Hiina võimudelt telefonikõne tungiva soovitusega seda mitte teha.
Uurijate sõnul juhivad nad seoses spioonvõrgu laiutamisega õiguskaitseorganite tähelepanu nende töö elementaarsetele puudustele ses vallas, eelkõige seadusandluses ja rahvusvahelises koostöös. Kui New York Times palus asja kohta kommentaari Föderaalselt Juurdlusbüroolt, keeldus FBI kommenteerimast.
Hiina diplomaat USAs aga eitas riigi asjasse segatust kategooriliselt.
Toronto ülikooli uurijate 53 lehekülje pikkust raportit saab
lugeda siin (valik hiinlaste sihtmärke on välja toodud algusega lk 42).
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.