Harju Maakohus on tänavu saatnud reaalselt
vangi iga viienda roolijoodiku, kellele on mõistetud korduv karistus purjus
peaga autorooli istumise eest.
Karistusseadustiku § 424 lubab mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikule, keda on ka varem sellise teo eest karistatud, mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, teatas kohus.
Harju Maakohus on tänavu jaanuaris ja veebruaris mõistnud süüdi kokku 165 korduvat roolijoodikut, kellest on reaalselt vangi saadetud viiendik, rahalise karistuse sai neljandik süüdimõistetutest ning üldkasuliku töö 14 süüdimõistetut. Ülejäänutele ehk ligi pooltele korduvatele roolijoodikutele mõistis kohus tingimisi vangistuse keskmise katseajaga 22 kuud. Juhtimisõiguse võttis kohus ära süüdimõistetutelt keskmiselt 7 kuuks.
Suurimaks reaalseks vangistuseks mõistis kohus 2 aasta, 1 kuu ja 15 päeva pikkuse vangistuse. Keskmiseks rahalise karistuse suuruseks kujunes statistika põhjal ligi 15 000 krooni, millele lisanduvad II astme kuriteos süüdimõistmisel maksmisele kuuluv sundraha 6525 krooni, kaitsetasud ja ekspertiisitasud.
Süüdimõistetuil, kelle puhul kohus pidas vajalikuks asendada vangistus üldkasuliku tööga, kujunes keskmiseks tööaja pikkuseks 355 tundi, mis tuleb Harju Maakohtu kriminaalhooldaja kontrolli all ning suunamisel ära teha aasta-pooleteise jooksul.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.