Kahtlus närtsitab Merkot

Praeguseks on kahtlustused börsispetsialistide hinnangul Merko aktsionäridele maksnud kuni miljard krooni.

Mil määral on maadevahetustehingutega seotud kahtlustused mõjutanud Merko aktsia hinda?Minul on seda raske öelda. Kui võrrelda sama sektori ettevõtteid nii Eestis kui ka välismaal, siis on kordajate vahe tuntav, mida enne seda jama ei olnud.

Näiteks Eesti Ehituse aktsiahind pole sellisel määral langenud?Jah. Majandustegevuse tulemused meil selleks ka põhjust ei anna. Seda peaks täpsemalt investeerimispankuritelt küsima. Meie oleme küsinud ja meile on spetsialistid öelnud, et suurusjärk on poole miljardi ja miljardi vahel. Need on börsispetsialistide hinnangud, mitte minu isiklikud. Selle juures on absurd see, et kahjud on kordades suuremad kui teoreetiliselt mõeldav rahaline karistus.

Tegelikult on aktsionäre karistatud nüüd juba suurema summaga, kui seda võimaldaks seaduslik maksimum (250 miljonit krooni - toim.). Ma ei kujuta ette, mis see viie aasta pärast võiks olla.

Kas ametnike tõrjuv suhtumine on mõjutanud Merkot ka väljaspool Eestit?Ei, mujal see mõju ei avalda. Ametnikule on ju loomulik, et kui on mingi segane lugu, siis ta igaks juhuks väldib kontakti. Kõige kindlam on siis, kui ta ei kirjuta mitte kusagile alla. Samas võib ju tegevusetusega palju kahju tekitada. Ametkondades annab tunda, et parem on mitte midagi teha.

Kirjutasite börsiteates, et ka mõned ehituslepingud on jäänud sõlmimata?Mure on eratellijatega, kes meid ei tunne ja ei soovi end siduda segadusega. Pigem on see probleem ekspordi suunal. Eestis inimesed teavad meid ja neil on oma arvamus välja kujunenud.

Probleem on selles, et väljastpoolt Eestit võivad maadevahetustega seotud kahtlustused ettevõtjad ära peletada?Jah, igaks juhuks. See on inimlik, et sellist kokkupuudet välditakse. Sellepärast see ajakirjanduslik surve ka teenib seda eesmärki.

Kas võib järeldada, et Teie soov on võimalikult ruttu kogu selle protsessiga mingisuguse resultaadini jõuda?Jah. Meie olime ka varasemalt valmis kogu kahtlustuse sisu avalikustama. Praegu on juba kolmas kalendriaasta. Aga kahtlustuse episoodid algavad 2000. aastast, mil meid hakati jälgima.

See on nii pika vinnaga protsess, mis arvatavasti häirib ka igapäevast operatiivset tegevust?Jah, muidugi. Imelik on ka see, et maadevahetusi tehti 2004. aastal. Kui see on ebaseaduslik, siis miks neid lasti teha.

Peale selle ei saa keegi muidugi aru, mis seal üldsegi ebaseaduslikku on. Ja kui kõik on nii selge, mis seal siis nii kaua uurida.

Kas Te olete toimikuga tutvunud?Ei.

Millal võiks kogu protsess jõuda mingisuguse resultaadini?Meie advokaadid arvavad, et kohtusse minekust on see kuskil 3-5 aastat.

Haavatud Merko kutsub aktsionärid appiEile pärastlõunal teatas Baltimaade suurim ehitusfirma Merko Ehitus, et altkäemaksukahtlustused maadevahetuse skandaalis on viinud firmalt tellimusi, ja kutsus täpselt kahe nädala pärast kokku aktsionäride erakorralise koosoleku.

"On esinenud juhtumeid, kus potentsiaalsed tellijad on /.../ loobunud Merkoga ehituslepingute sõlmimisest. On tajutav ka ametkondade põhjendamatu venitamine ehitustegevuseks vajalike lubade andmisel," teatas Merko.

SEB Enskilda aktsiaturgude üksuse juht Sten Sumberg rääkis aripaev.ee-le, et vaatamata Merko Ehitust varjutavatele kahtlustele soovitab ta aktsiaid pigem osta kui müüa.

"Pikaajalisel investoril soovitan Merko aktsiat osta," ütles Sumberg ja rääkis, et Merko käitumine ja aktsionäride teavitamine on äärmiselt positiivne. Tema sõnul pikaajaliselt äri ei katke ja ühel hetkel läheb aktsia jälle kasvuteele.

Sumberg lisas, et aktsia on kahtlustuste tõttu olnud surve all ja ilmselt see ka jätkub. Kõige targemaks peab Sumberg aktsionäri seisukohast käia ära Merko erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul.

Uusi ostjaid hoiab tema sõnul olukorra pingelisus praegu eemal. "Tegemist on väga huvitava aktsiaga ja mina kõige halvemat ei usu," rõhutas ta veel kord.

Merko Ehituse aktsionäride erakorraline üldkoosolek toimub 19. veebruaril kell 14.00 Nordic Hotel Forumis.

Homme kell 14-16 vastab aripaev.ee nn kuumal toolil lugejate küsimustele Merko Ehituse juhatuse esimees Tõnu Toomik.

Jaak Saarniit: riigihangete puhul Merkot nurka ei visataRiigi Kinnisvara juhatuse esimees Jaak Saarniit pidas skandaali negatiivset mõju Merkole võimalikuks just erasektori poole pealt.

"Riigihangete puhul ei saa olla olukorda, et mulle Merko ei meeldi ja viskame ta nurka. Pigem peaks seda küsima erasektori poolelt, kus mõõdik ei pea olema vähempakkumine," ütles Saarniit, kelle sõnul on maadevahetuse juhtumil mõju Merkole kindlasti olemas. "Kui erafirma, kes on kuulnud mingitest segadustest ehitajaga, valikuid teeb, siis elukogenud inimesena võin öelda, et mõju on kindlasti olemas," rääkis ta.

Saarniit hindas Merko turul siiski endiselt väga kõvaks tegijaks. "Ei ole kuskilt kuulda, et Merko oleks kusagile kukkunud või YIT ja Skanska järsu hüppe teinud. Ka Lätis ja Leedus on neil suured asjad käsil," sõnas Saarniit.

Merko erakorralise aktsionäride koosoleku avaldusest ajakirjaniku käest esimest korda kuulnud ASi Eesti Ehitus juhatuse esimees Jaano Vink pole muutusi tunnetanud. "Mina pole midagi suurt täheldanud ja olukord on kaugel tundest, nagu üks konkurent oleks kõrvalt kadunud," ütles Vink.

Tema sõnul on mõju Merkole pigem emotsionaalne. "Ma arvan, et siin on pigem tegu sellise emotsionaalse teemaga, mis puudutab eelkõige mainet. Kuidas seda hangetesse ja numbritesse üle kanda, ma ei kujuta ette. See on väga raske või võimatu," sõnas ta.

ASi Tallinna Sadam nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul skandaal Merko Ehituse usaldusväärsust kahandanud ei ole. "Üldiselt hinnatakse inimest ikka tema töö, mitte ankeedi järgi. Kui tööd on kvaliteetsed ja tähtaegadest kinni peetud, ei mõjuta see kindlasti otsust, kes ehitab," vastas Seli.

Tema sõnul pole skandaalil mingit pistmist asjaoluga, et Merko kaotas äsja Paldiski Lõunasadamasse uute kaide ehitamise hanke. "Seal jäi Merko lihtsalt hinnaga teiseks, aga temast oli ka ligi kaks korda kallimaid pakkumisi," ütles Seli.

Taust * Milles Merko Ehitust süüdistatakse? Merkot kahtlustatakse kolmes altkäemaksu episoodis ekskeskkonnaminister Villu Reiljaniga seotud isikutele ning kahes altkäemaksu episoodis maa-ameti eksjuhi Kalev Kanguriga.

* Merko seisukoht: ei ole andnud altkäemaksu ja puudub ka kuriteokoosseis. Kõik maadevahetustehingud vastasid looduskaitseseadusele. Vahetus toimus väärtuse alusel, mida kinnitasid riiklikult tunnustatud kinnisvarahindajad, kellelt tellis hinnangud riik. Merkot kahtlustatakse valikuliselt ja diskrimineerivalt. Merko osaluseta on tehtud 184 samasugust tehingut, mida peetakse seaduslikuks.* Merko seisukoht kuni 250 miljoni kroonise trahvi ja võimaliku lisakaristusena ka sundlõpetamise kohta: mõeldav oleks trahvisumma deponeerimine.* Merko vahendid ületavad maksimumkaristuse suurusjärgu võrra. Sundlõpetamise korral saaksid jaotise aktsionärid.

Tänaseks astutud alles esimene sammProkuratuuri teatel on praeguseks eeluurimine sisuliselt lõpetatud ja käib materjalide ülevaatamine ning toimikute lõplik kokkupanemine.

* Edasised sammud: 1. Uurija koostab kohtueelse menetluse kokkuvõtte ja edastab selle prokuratuurile.

* 2. Prokuratuur kas tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, kohustab uurimisasutust tegema lisatoiminguid või lõpetab kriminaalmenetluse.* 3. Kui prokuratuur tunnistab kohtueelse menetluse lõpuleviiduks, annab ta kriminaaltoimiku koopia kaitsjale ja esitab kriminaaltoimiku kannatanule ja tsiviilkostjale tutvumiseks.* 4. Menetlusosalised võivad neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Kriminaalasja mahukuse või keerukuse korral võib prokuratuur seda tähtaega pikendada kuni viieteistkümne päevani.* 5. Kui prokuratuur pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid, koostab ta süüdistusakti.* 6. Prokuratuur edastab süüdistusakti ja nende isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtuistungile prokuratuur taotleb, samuti väljavõtted süüdistatavale ja kaitsjale ning saadab süüdistusakti kohtusse.* 7. Kaitsja esitab süüdistusakti koopia saamisest alates viie päeva jooksul kohtule oma taotlused ja nende isikute nimekirja, kelle kutsumist kohtuistungile kaitsja taotleb.

Kohtus võib asja arutamine aega võtta veel vähemalt kolm aastat.

Autor: Haldusuudised.ee