Kontsept Arhitektuuribüroo hoiab lisaks loomingulisusele fookust äril ja tähtaegadel

2019. aastal asutatud Kontsept Arhitektibüroo paistab silma modernsuse, kontseptuaalsuse, innovaatilisuse, jätkusuutlikkuse, läbimõelduse ja kontekstiga. „Oleme portfooliopõhine arhitektuuribüroo ja järgime igas töös sihikindlalt oma identiteeti, missiooni ja visiooni. Meie stiil on hoida rahulikku, skandinaavialikku arhitektuuri, mis hoiab projektid läbimõelduna ja ehituslikult taskukohasena. Ja meie rõõmuks Eesti klientidele meeldib see,” räägib Kaidi Põder ja lisab, et vähetähtis pole ka äriline pool ning tähtaegade järgimine: „Tahame oma kliendi ärist põhjalikult teada ja seda mõista. Eesmärk pole ju lihtsalt ilusa hoone loomine, vaid selle funktsionaalsus, arvestamine tellija vajadustega, äriplaaniga ja hoone sobivusega linnaruumi. Soovime, et kõik osapooled saaksid meie loodud projektidest maksimumi ning seejuures peetaks kinni kokkulepetest ja tähtaegadest.”

Portugalis magistrantuuris tutvunud Põder ja Koppel on kahe peale omandanud teadmisi arhitektuuri vallas lisaks Eestile ja Portugalile ka Taanis, Austrias ja Sloveenias. Kõige kustumatuma mulje jättis neile õppejõuna tuntud arhitekt ja mitmete arhitektuursete maamärkide autor Aires Mateus, kelle põnevaid ja praktilisi loenguid tullakse kuulama üle maailma. Eestisse naastes mõeldi proovida koos mõne projekti kallal töötada, alustades pisimatest elamutest ja ärihoonetest. Töö sujus kenasti ning nii saigi alguse personaalse lähenemisega Kontsept Arhitektuuribüroo.

„Tänaseks on meie käe all projekteeritud näiteks muu hulgas korterelamu Viimsis, ärihoone Peetris, logistikakeskus Rae vallas ja lasteaed Harjumaal. Skaala on kolme aastaga kasvanud mõnesajast ruutmeetrist objekti kohta tuhandeteni. Palju on püsikliente, tänu millele pole me pidanud tegelema otsese reklaamiga,” räägib Koppel. 2022. aastal esitati Kontsept Arhitektuuribüroo koguni kolme projektiga Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu aasta puitehitise võistlusele ning näiteks Vaikuse põigu eramud Viljandis valiti parimaks väikearendusprojektiks.

Mis on kolme aastaga Eesti arhitektuurimaastikul muutunud? Põder nendib, et endiselt on kuum teema rohelisus ja jätkusuutlikkus. „Tallinn on ju sel aastal keskkonnahoiualaste saavutuste eest saanud Euroopa rohelise pealinna tiitli, kuid loomulikult peab suutma ka selles vallas säilitada mõistuse. Standardiks on aga muutunud näiteks päikesepaneelid, samuti pannakse rõhku parkimisaladele, mis tuleb kujundada ilusaks. Koos hoonega valmib tänapäeval kindlasti ka haljastus, kus kasutatakse palju puid, kõrrelisi, kastiaiandust ning eelistatakse võimalikult hooldusvabu lahendusi,” loetleb ta.

Ta kiidab väga Eesti arendajaid muutunud mõttemalli eest. „Enam ei aeta taga pelgalt kasumit, vaid tahetakse luua keskkonda, mis inimestele tõesti meeldiks ja aitaks paremini kinnisvara müüa või rentida. Ja see trend on jõudnud eramute kõrvalt ka ärihoonetele, kuhu ei planeerita lihtsalt ruume, vaid läbimõeldud, avarat ja mõnusat töökeskkonda, kus oleks hea olla ka tööpauside ajal. Õnneks on Eesti selles vallas liikumas Skandinaavia suunas. Iga ruutmeeter kasutatakse ökonoomselt ära, mõttetuid koridorialasid projekteeritakse aina vähem.”

Eramutes pannakse aga aina suuremat rõhku mugavusele ning loomulikult jätkusuutlikkusele. Populaarsed on koduspaad, aurusaunad ja välibasseinid, samuti eelistatakse kõrgeid ja loomuliku valgusega ruume. Lagede kõrgus on uutes majades minimaalselt 2,8–3 meetrit. Aina trendikam on omada kodus alternatiivset kütteseadet ahju, pliidi või kamina näol, toiduainete hoidmiseks sahvrit ning nii-öelda kahte kööki: puhast köögiosa ja sellist, kus tehakse süüa. Kui köögi- ja elutoa alal soovitakse rohkem avarust, siis magamispinnad on vastupidi pisemad, et maja ruutmeetritelt mitte liiga suureks ajada.

„Arvel ongi tegelikult sõna otseses mõttes iga ruutmeeter. Tellijad teavad, et iga ruutmeetri ehitus maksab ning hiljem peab ju kõiki ruume kütma ka. Projekteerijale ei tähenda ju tegelikult see mõni ruutmeeter paberil midagi, aga igal joonel on oma hind,” räägib Koppel. „Näiteks mõnusa avara koridori hinnaks võib kujuneda 50 000 eurot, mille eest maksab lõppklient. Aga kas ta on ka sellise lahendusega rahul? Meie tugevus on mõista klientide äriplaani ja soove. Projekteerime ruumid nii, et äriline kasum oleks maksimaalne ja ehitatav keskkond parim. Hea ja läbimõeldud arhitektuur mõjutab positiivselt inimeste enesetunnet ja tervist.” Ta lisab, et heal arhitektil ei ole vahet, kas ta projekteerib pisikest eramaja või 20korruselist hotelli. „Meie endale projektidega pole piire ette pannud, võtame kõik väljakutsed vastu. Kui oled arhitektiks õppinud, siis sa lood kontseptsiooni, teed mõttetööd ning kaasad inseneriosade lahendamiseks oma ala spetsialiste. Hindame kõrgelt meeskonnatööd, sest parimad teadmised on jagatud teadmised. Iga inimene ei saagi ise kõike osata.”

Praegu töötab Kontsept Arhitektuuribüroos viis inimest, lähiaastatel on plaanis töötajate arvu suurendada maksimaalselt kuni kümneni. „Liiga suure ettevõtte puhul võib juhtuda, et kaotame oma näo ja pea ei tea, mida saba teeb. Seda me ei taha. Soovime olla endiselt personaalne butiik-büroo, kus tunneme iga tellijat ja tema kliente,” ütleb Põder. „See on diskreetne suhe, sest klient usaldab ju meile oma äriplaani ja mõtted ning meie aitame tal luua parimat lahendust. Ükski väljakutse ei ole lahendamatu.” Ta paneb inimestele südamele, et uue hoone – olgu tegemist ärihoone või koduga – planeerimiseks ja projekteerimiseks tuleb võtta aega, sest ehitusplatsil on vigade parandamine alati kordades kallim. „Projektiga ei maksa kiirustada, sest paberil on parandusi lihtsam, soodsam ja vähem aeganõudvam teha kui ehitusplatsil!”

Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ, Maakri 25, Tallinn, telefon 5560 9301, e-post [email protected], www.kontsept.ee