Millal tasub mõelda kortermaja katuse renoveerimisele ja kuidas seda õigesti teha?

Millal on õige aeg mõelda katuse uuendamisele või vahetamisele ja kuidas ehitada tõeliselt vastupidav katus, räägib üle 25 aasta katuste ehitamisega tegelenud OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala.

Füüsiliselt vananedes ei täida katused enam neile pandud eesmärke ehk enamasti ei pea vett, et ehituskonstruktsioonid märguvad, parandamine on kulukas ning parandamisega saadud positiivne tulemus on lühiajaline. Moraalse vananemise puhul aga ei rahulda olemasolev katuselahendus omanikku. Näiteks on turule tulnud uued ja paremad materjalid, katuse soojustus ei ole piisavalt hea, katuse väljanägemine ei vasta soovidele või on vaja muuta katuse asukohta, konstruktsiooni või kuju.

Katuse renoveerimisele või vahetamisele peab aga kindlasti mõtlema siis, kui parandustöid on vaja teha tihti, remondiks kuluvad summad järjest suurenevad või visuaalsel vaatlemisel on näha, et katusematerjal hakkab vananema. Tänapäeval leidub hulganisti katuseid, mille kohta võib öelda, et need on enneaegu vananenud. Selle põhjuseks võivad olla ehitusvead, ebakvaliteetsete materjalide kasutamine, samuti mittenõuetekohane ekspluatatsioon ja ebapiisav hooldus.

Kindlasti ei tohi katust kasutada nii, et see saaks kahjustada. On lubamatu vigastada katusekatet mistahes tegevusega. Antennid, kaablid ja seadmed tuleb paigaldada selleks ette nähtud vahenditega, katust ei tohi kasutada prügilana ja mittevajalikud asjad tuleb sellelt eemaldada.

Samuti peab katust regulaarselt hooldama: kevadel pärast lume sulamist; sügisel enne külmade tulekut; pärast ekstreemseid loodusnähtusi; pärast kandurite paigaldust, korstna remonti ja katuseakende pesu või vahetust jne.

Kõigepealt on vaja kindlaks teha vajalike tööde ulatus. Mida täpsemalt seda teha, seda vähem on hiljem üllatusi. Kõige kindlam on tellida töödele projekt. Tööde tegemiseks peaks olema põhiprojekt, keerukamate katuste puhul ka tööprojekt.

Projekti tellib üldjuhul tellija ning suuremahuliste tööde puhul peab projekti kinnitama kohalikus omavalitsuses. Projekti olemasolul on tellijal hea korraldada ehitushanget ja ära jäävad tööde käigus tekkida võivad vaidlused. Alati on soodsam teha töid üks kord ja korralikult kui mitu korda ning üha uuesti!

Väga oluline osa on professionaalse ehitaja leidmine, sest ehitusvead tekivad tavaliselt ikka ebapiisava kvalifikatsiooniga, juhuslikku ja vähetuntud tööjõudu kasutades. Soovitatav on eelistada tuntud ja turul pikemat aega olnud ettevõtete teenuseid, kuid ikkagi tasub uurida nende tausta, hinnata firma usaldusväärsust, vaadata kodulehe olemasolu ja tõsiseltvõetavust ning referentse ja arvustusi.

- Esiteks tekitab ebamugavust materjalide objektile toomine. Maja ümber peab olema piisavalt ruumi, et suured autod ja kraanad mahuksid liikuma, mis tähendab, et selleks ajaks tuleb ümber korraldada autode parkimine maja ümber.

- Teiseks liiguvad ehitamise ajal majas ehitusmehed ning iga liikumine toob endaga kaasa mõningal määral prahti ja tolmu.

- Kolmandaks on ehitusega kaasnev müra – puurimine, saagimine, toksimine.

- Neljandaks tuleb katuselt eemaldada aastatega kogunenud mittevajalik juhtmestik, amortiseerunud tehnika ja muud esemed.

Enamik kortermaju Eestis on ehitatud lamekatusega, mis on võrreldes teiste katuseliikidega soodsam ja paljudel juhtudel ka ainulahendus. Kuna energiahind järjepidevalt tõuseb, on enne katuste renoveerimist vaja üle vaadata hoone piirete, sealhulgas katuste soojustuse vastavus tänapäevanõuetele.

Enamikul juhtudel on vaja paigaldada katustele lisasoojustus – selleks kasutatakse nii plaatvahtsoojustusi kui ka kõvasid katusevillasid. Millise survetugevusega soojustusmaterjal valida, sõltub katuse kasutusest ja katuseehituse normidest. Kortermajade renoveerimisel olemasolevat vana katust tavaliselt alt ära ei võeta. Lisasoojustuse paksus selgub projekteerimise käigus ja sõltub paljuski olemasolevast katusest.

Hüdroisolatsioon ehk katusekate ehitatakse enamasti kahekordsest SBS bituumenrullmaterjalist, mille ruutmeetri kaal on normeeritud. Aluskiht peab olema vähemalt 4 kilogrammi ja pealiskiht vähemalt 5 kilogrammi ruutmeeter. Materjali valikul tuleb arvestada ka bituumeni koostist ja materjalidele tugevust andva tugikanga materjali ning kaalu. Soovitatav on kasutada polüestertugikangaga rullmaterjale, mille tugikangaste kaal on vähemalt 160 g/m².

Rullmaterjale toodetakse paljudes tehastes väga erineva kvaliteediga. Kuigi vaadates ei ole materjali kvaliteet silmaga näha, tuleb hoolega kaaluda hinna ja kvaliteedi suhet. Igal materjalil on kaasas seda iseloomustavate näitajatega tooteleht. Et sellest aru saada, on soovitatav kasutada asjatundjate abi, sest nagu öeldud – kehvade materjalide kasutamisel jääb katuse eluiga oodatust tunduvalt lühemaks.