Sotsiaalmajanduslike otsuste suurimateks piduriteks on arhitektid

Linnaplaneerimisel tuleb arhitektil arvestada reaalsete vajadustega, vahel peab juba poliitiline linnavõim sekkuma, et saaks hakata töödega peale. Siin kõrval on oluliseks koostööpartneriks arendaja.

Ent temagi peab arvestama tegelikkusega. Siin on oluliseks sisendiks rahvastikuteaduse poolt antav uuringuline info ja prognoos. Tallinn ühes teiste Eesti linnadega on valikute ees. Häid koostöönäiteid viimastest aastatest on saada Helsingist ja Torontost. Eestil on, mida siit õppida.   

Oktoobris toimus Äripäeva Arhitektuuri ja arenduse järjekordne konverents. Konverentsi vestluspaneelis ”Aegsütikuga pomm või kullaauk: kinnisvaraarendaja rahvastikumuutuse ja asustusarengu tõmbetuules Rahvastiku ja asustusstruktuur 10 aasta perspektiivis”.

Siin kerkis üles terve rida teemasid ja küsimusi: Segregatsioon – kas juhitamatu muutus või suunatav areng? Kinnisvaraarendaja ja linnaruum: millised on arendaja tegevuse tagajärjed ja vastutus? Arendaja, Sinul on mõjuvõim, arvesta nüüd nende 3 asjaoluga jätkusuutliku elukeskkonna nimel. Millega arendaja peaks edaspidi ümbruskonna, klientide ja enda vaatest arvestama? Konverentsi paneelis räägivad Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann, TÜ geograafia osakonna juhtaja ja inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa ja Hepsori juhatuse liige Henri Laks. Moderaatoriks on Metro Capitali juht Ain Kivisaar.

Pildil (foto: Raul Mee) on Metro Capitali juht Ain Kivisaar (moderaator), TÜ geograafia osakonna juhtaja ja inimgeograafia kaasprofessor Kadri Leetmaa, Hepsori juhatuse liige Henri Laks ja Pluss Arhitektid arhitekt/partner Indrek Allmann.