Millist rolli mängib põrandalaua laiuse valikus ruumi õhuniiskus?

Oleme laudpõrandatega tegelenud ligi 20 aastat. 2000. aastatel, mil Eestiski oli korralik ehitusbuum, hakati hoogsalt renoveerima koolide võimlaid. Tollal oli põhiline kasest, vahtrast ja saarest põrandalauad, mida tootsime spordisaalide põrandatele ligi 100 000 m2. Sealt jõudsime edasi kodude põrandateni ning tõime tootevalikusse lauad laiusega 140, 180 ja 210 mm.

Kuna 15 aastat tagasi ei olnud maaküte ja kõikvõimalikud õhkkütted veel eriti levinud, paigaldati väga meelsasti põrandatele massiivlaudu. Massiivlaud ongi sobiv põrandakattematerjal sellistesse majadesse, kus kliima ei ole väga kuiv, näiteks ahiküttega eramutesse. See on väga kiire ja mugav valik, sest nii 20 mm saare- kui ka tammelauda võib paigaldada kruvidega otse põrandalaagidele. Paigalduse hinna muudab aga soodsaks asjaolu, et sellise laudpõranda tegemisega saab iga atsakam pereisa ise hakkama.

Tähele tuleb aga panna, et mida laiema laua kasuks on pere otsuse teinud, seda enam peab aga hakkama mõtlema, kuidas tagada ruumides aasta ringi enam-vähem ühtlane õhuniiskus. See on oluline just laudpõranda kena säilimise nimel, sest kui suvel lasta õhuniiskusel tõusta 70%-ni ning jaanuarikuus kütteperioodi tippajal langeb see õhutihedas majas 20%-ni, võib kindel olla, et avanev pilt on enam kui trööstitu. Süüdistada aga ei maksa siis tootjat ega paigaldajat.

Seoses sellega, et ruumide kütteseadmed arenevad, peavad põrandakattematerjalide tootjad käima ajaga kaasas ja arendama ka materjalid kütteseadmetele vastavaks. Fraxinus hakkas mõned aastad tagasi katsetama vineerile 5 mm paksuse tammelamelli liimimist, et pakkuda ka põrandaküttega majadesse ilusat, laia ja kuivemat kliimat taluvat toodet. Kasutades aluskihina väga kvaliteetset Otepää vineeritehase vineeri, millele liimitakse pealiskiht laiusega 180, 210 ja 240 mm ning niiskusega 6–7%, on tulemuseks väga stabiilne toode. Selline põrandakattematerjal elab üle nii järsemad temperatuurimuutused põrandaküttes kui ka ilmselt kergemat sorti veekahjustused.

Tavaliselt liimitakse põrandalauad põrandaküttega põranda puhul vastava liimiga otse betoonile. Liimi valikul on aga tähtis jälgida, kui laia laua jaoks on see mõeldud ja kas tegemist on elastse või jäiga liimiga. Sageli kipub maja ehitades ühel hetkel raha nappima ning põrandate paigaldus kui üks viimaseid ehitusetappe paneb inimesi materjalide pealt kokku hoidma. Iga taoline kompromiss hakkab kahjuks aga ennast varsti näitama ning elu näitab, et hiljem ehitustöödes midagi uuesti teha on hoopis kulukam.

Kauakestva ja ilusa põranda annab muidugi lõppviimistlus – õlitus ja kindlasti kaitsva vahakihi lisamine. Korralik vahakiht kaitseb põrandat nii niiskuse kui ka määrdumise eest. Kui on vaja paigaldada põrandaid niiskematesse ruumidesse nagu sauna eesruum, riietusruum või vannituba, tuleks neisse valida võimalikult tihe või termotöödeldud puit. Väga hea tulemuse annab ka laevateki stiilis paigaldatud põrand, kus on kahe laua vahel spetsiaalne mastiks.

Et ilus põrand oleks ka 20 aasta pärast sama nägus, tuleb 3–5 aasta möödudes teha põrandale hoolduspesu ja uus vahatamine. Kindlasti on selles suhtes nõudlikumad ruumid, mida rohkem kasutatakse, ehk köök, esik ja elutuba. Magamistoas võib hoolduse välp olla tõenäoliselt ka veidi pikem.