Palkmajade arhitektuur on muutunud mõne aastakümne taguse ajaga võrreldes palju mitmekesisemaks ja põnevamaks, pakkudes järjest uusi ning suuremaid väljakutseid arhitektidele, majatootjatele, aga ka tellijatele. Milliseid mitmekülgseid lahendusi võimaldab tänapäevane palkmaja, räägib palkmaju valmistava Vipson Projekt OÜ juht Taavi Tuvike.
Palkmaja on parim lahendus, kui soovite hubast, loodussõbralikku ja maalähedast eluaset. Aga kindlasti ei pea palkmajale mõtlev inimene kartma, et ta ajaloolist ja looduslikku kodu tahtes millestki ilma jääb. Pigem vastupidi! Kaasaegses palkmajas on oskuslikult ühendatud erinevad materjalid – on palju klaas- ja kivipindu. Märksõnaks on ümbritsevaga ühtesulandumine, sest tänapäeva palkmaja on segu traditsioonidest ja kaasaja trendidest.
Palkmaja on ühtpidi nišitoode, aga kindlasti ka väga oluline puitehitise pärandi kandja. Elus toimub pidev muutumine ja areng, millega tuleb tahes-tahtmata arvestada. Palkmajade arhitektuur on olnud samuti pidevas muutumises ja arengus. Üha rohkem peab arvestama ümbritseva keskkonna ja inimeste kasvavate nõudmistega mugavuse suhtes.
PÕNEV FAKT
Palkmajad on Eestis au sees olnud peaaegu 400 aastat. Meil vanim säilinud puitehitis on Ruhnu kirik, mis pärineb aastast 1644, aga maailmas on ka 800aastaseid palkehitisi.
Tänapäeva palkmaja luuakse mugavusest ja praktilisusest lähtuvalt, kuid samal ajal on tegemist pilkupüüdvate ning arhitektuurselt nauditavate vaatamisväärsustega. Käsitööpalkmaja ehitatakse tavaliselt individuaalprojektipõhiselt, sest see annab arhitektile võimaluse teha ainulaadseid lahendusi ja võimaldab kliendil saada unistuste kodu.
Kui minu käest küsida, siis mina eelistan ehitada lafettpalgist ehk külgedelt saetud palkseinu. Sirgetel seintel on tegelikult ümarate ees palju eeliseid. Esiteks on kanditud sein ajas oluliselt vastupidavam. Teine tugev eelis on praktilisus, sest sirgeid seinu on palju lihtsam viimistleda ja puhastada kui ümaraid ning vajadusel on neile lihtsam väljapoole lisasoojustust paigaldada. Kolmanda eelisena võiks nimetada võimalust ruumides paindlikumalt ja lihtsamalt mööblit paigutada.
Käsitsi palkmaja ehitamisel on muidugi veel erinevaid võimalusi nagu ümarpalkseinad, post-post tüüpi seinad ning väljast ümarad ja seest siledad seinad. Erinevate lahenduste kombineerimine annab väga põnevaid ja praktilisi lahendusi. Näitena võib tuua palksauna, mis on väljastpoolt nagu kõik teised traditsioonilised ümarpalkmajad, aga seestpoolt hoopis sirgete ehk kanditud seintega.
Palkmaja on inimestele, kes eelistavad täisväärtuslikku ja tervislikku eluviisi
Palkmaja on nagu elav organism, käitudes erinevalt vastavalt aastaaegadele ja nõudes hoolt. Üha enam peresid kogu maailmas valib oma koduks just palkmaja, kuna see on loomulik valik inimestele, kes on soovinud elada täisväärtuslikku elu, mille juurde kuuluvad tervislikud ja looduslähedased eluviisid. Oma kodu rajamine on tähtis otsus, sest üldjuhul veedetakse kodus suur osa igapäevasest ajast. Vähetähtis pole ka see, et enda püstitatud maja on üks olulisemaid mälestusi järeltulijatele.
Soovides olla kindel oma otsustes, ongi tulevase maja planeerimine ja valimine raske. Puit on meeldiv ja soe materjal, lisaks aitab selle tarvitamine pidurdada kliima soojenemist. Olukorras, kus maakeral rahvastik kasvab vajab inimkond üha enam toitu ja seega ka rohkem põllumaad. Me ei saa väga loota uute metsamaade rajamisele. Selleks, et uus metsapõlvkond saaks tekkida, tuleb vanu puistuid arukalt raiuda ning puitu väärtustada. Parim koht puidu kasutamiseks on ehitamine.
Kõige keskkonnasäästlikum on ehitada käsitöö-palkmaja
Ehitistes olev puit tõmmatakse süsinikuringest välja pikaks ajaks ja kui puitmaja kunagi lammutatakse, on saadud puit kasutatav uue rohelise energia tootmiseks.
Energiat säästab puit nii tootmisel kui ka kasutamisel. Näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Madala energiatarbega puitmajad ehk passiivmajad on peaaegu kõik puitkarkassil, sest muudest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordades kallim.
Mida jälgida palkmaja ehitamisel?
Palkmaja on kaunis nii üksikult metsa sees, mere ääres kui ka koos teiste hoonetega külakestes. Paljud omavalitsused lubavad palkmaju ehitada ka tiheasustusse, kuid sel juhul on tavaliselt nende poolt seadistatud piirangud palgi ja tapi tüüpidele – enamasti lubatakse kanditud palki (mitte ümarpalki) ning eelistatakse tappe, mis ei ulatu üle otsaseinte. Leidub ka kinnisvaraarendajad, kes on seadnud palkmaja lausa eelistatavaks ehitiseks, näiteks Põhjamaade mitmed puhkepiirkonnad.
Palkmaja ehitamisel on vaja jälgida, et ehituseks kasutatav puit oleks eelnevalt kuivatatud. Palkseinte püstitamisel ei tohiks vara vahel olev vill märjaks saada. Muidugi ei peeta silmas vihmasabinat, vaid tõsist leotamist, mida tuul ei jõua pinnakihist välja kuivatada. Kui palkmaja detailid on tehases hästi ettevalmistatud, vill paigaldatud ja pakid kiletatud, siis käib monteerimine suhteliselt kiiresti ega ole nii tundlik ilmaolude suhtes.
Palkseinte ehitamisel on oluline, et ehitaja teab, mida ta teeb. Tuleb arvestada palkmaja erisustega nagu seinte vajumine, sõlmede soojapidavus, vee seintelt kiire ärajuhtimine, elektrijuhtmete seintesse viimine ja torustike paigaldamine.
Tänapäevased käsitöö-palkmajad toodetakse eelnevalt kuivatatud palkidest, kuivades tootmistingimustes, kasutatakse vastavaid tihendeid ja pööratakse suuremat tähelepanu erinevate sõlmede soojapidavuse tõstmisele, mis tagab majade kõrgema kvaliteedi ning tootmisprotsesside suurema tõhususe.
Oma kodu rajades tasub üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata
Palkmaja ehitamise koguprotsess võib aega võtta kuni aasta. Selle aja sees on maja projekteerimine, vajalike lubade taotlemine, parima võimaliku materjali varumine, tootmisprotsess ja ehitustööd objektil. Kõigepealt tuleks selgeks teha, kui suurt ja milliseks otstarbeks maja soovitakse. Seejärel leitakse sobiv lahendus ning alles siis saab alustada maja ehituslepingu sõlmimisega. Enamasti on maja ehituslepingu sõlmimise hetkel palkseinte tootmisjärjekord 1–2 maja jagu.
Olenevalt maja suurusest võib palkseinte tootmisega aega minna kuni kolm kuud (tavalise 120–150 m2 maja puhul). Seinte krundile püstitus võtab aega 3–4 päeva ning ehitustööd ehitusplatsil võivad kesta 2–3 kuud. Aga nagu vanasõna ütleb: “Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!”
OÜ Vipson Projekt
Asume Võrumaal ja omame peagi 20aastast palkmajade ehitamise kogemust. Lisaks valmistame täispuidust mööblit, kaminapuud ja männikooremultši. Ettevõtte eesmärk on toota keskkonnasõbralikult ja väärtustada Eesti toorainet. Käsitsi ehitamine annab võimaluse olla paindlik – valida sobiv puuliik, nurgatapp, seinapaksus ning ehitusel kasutada huvitavaid ja omapäraseid lahendusi.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.