Kinnisvaraturu prognoos läheb sõja valguses ümberhindamisele. Hinnahüpe ei saa olla uus normaalsus, kirjutab Restate’i nõukogu liige Ardi Roosimaa tänases Äripäevas.

- Restate’i nõukogu liige Ardi Roosimaa. Foto: Andras Kralla
Eesti majandus ja kinnisvaraturg seisavad lähiaastatel tohutute geopoliitiliste ja majanduslike väljakutsete ees. Ukraina sõda, julgeoleku- ja energiakriis ning suurenev sõjapõgenike hulk muudavad meie harjumuspärast ärikeskkonda mitmel moel.
Majandust mõjutavad jätkuvalt ka viirusekriis, surve meditsiinisüsteemile, laiahaardeline hinnatõus, tarneahelate häired ja transpordi kallinemine, rohepööre. Need kõik on märksõnad, mis jäävad Ukraina sõja taustal saatma mitte vaid lähikuid, vaid palju pikemas perspektiivis.
Määramatus ja ebastabiilsus suurenevad
Vaatamata raskustele ja maailma konjunktuuri mõjutavatele probleemidele oli lõppenud 2021. aasta ärikinnisvaraturul edukas. Eesti majandus kasvas 8,3% ja koos sellega ka kinnisvaraturg vastavalt ootustele kiiresti. Tugev nõudlus kasvatas ehitussektorit aastaga 6,8% ja kinnisvarasektorit 7% võrra. Eesti majandus näitas tervisliku jahtumise märke juba läinud aasta teises pooles ning 2022. aastaks prognoositi finantsinstitutsioonide poolt 2,8–4% majanduskasvu.
Sõja puhkemisega Euroopas ja selle lõpetamise väljavaadete ebaselguse tõttu võivad tehtud prognoosid osutuda aga liiga konservatiivseteks. Sisendite kasvule leevendust ei paista ja inimeste vool tekitab nõudlust kohtades, kus seda tavaolukorras ei ootaks.
Loe Ardi Roosimaa täispikka mõtisklust
Äripäevast.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinn on läbi tegemas suurt muutust.
Peatänava projekt, mis muudab südalinna jalakäijasõbralikumaks ja äriliselt atraktiivsemaks, on lõpuks taas päevakorras. See tähendab, et kesklinna kinnisvara saab uue väärtuse – ja just praegu avaneb haruldane võimalus omada äripinda, mis asub selle arengu südames.