Kelder varjumiskohaks 80 000 euro eest: riik plaanib ühistutele rasket koormat
Käputäie kortermajade keldrid kohandatakse riigi raha eest esmase varjumise kõlblikuks, kuid ilmselt peavad ühistud edaspidi kopsaka kulutuse ise kinni maksma. Paljudesse majadesse pole aga kuidagi võimalik rajada varjumiskohta.
Kitsad koridorid, igal pool torud, keldriboksid laeni kraami täis. "Kuhu sa siin varjud?" küsib EST Inseneribüroo juht ja osanik Priit Ratt, kes on üritanud hea hulga kortermajade keldreid varjumiskohtadeks ümber projekteerida. Foto: Andras Kralla
Tallinnas Tööstuse tänaval asuva kortermaja keldrisse astudes õhkub niiskuse ja kopituse lõhna. Vastu vaatavad väsinud seinad ja põrandad. Kelder mis kelder. Uuel aastal saab kelder aga uue ilme, hingamise ja eesmärgi.
Käesoleva aasta mais avas päästeamet taotlusvooru ühistutele keldrite varjumiskindluse parandamiseks. Võimalik oli taotleda raha generaatorite ja autonoomsete akupankade soetamiseks või keldrite sissepääsude korrastamiseks. Kokku laekus üle Eesti 56 avaldust, millest saab toetust 27 projekti.
Olles näinud raketitabamusi Viimsit meenutavas Irpinis, ei jää kahtlustki, et ka Eestis peaks olema elementaarsed varjumiskohtade nõuded täidetud, kirjutab siseminister Lauri Läänemetsa nõunik Vootele Päi vastukajana kinnisvaraarendajate kriitikale.
Siseministeeriumis küpseb plaan kohustada kinnisvaraarendajaid ehitama uutesse majadesse varjumiskohtasid. Arendajad kahtlevad, kas kohustus ikka kujuneb nii lihtsaks ja soodsaks, nagu siseminister Lauri Läänemets praegu lubab.
Kui eramajade omanikud on üsna teadlikud puuraukudega maakütte eeliste suhtes, siis kortermajade elanike ning ühistuliikmete seas võib veel kohata kahtlevat seisukohta.