Kinnisvaratehingute arv langes ka jaanuaris

Olenemata mõningasest tehingute arvu langusest püsis jaanuaris korteritehingute arv siiski oluliselt kõrgemal kui veel aastatel 2013 kuni 2016, mil tehti jaanuaris keskmiselt 1275 tehingut. Võrreldes eelnevate aastatega langes tehingute arv võrreldes detsembriga siiski oodatust veidi vähem, alates 2014. aastast on jaanuaris tehingute arv alanenud keskmiselt 13% võrra. Viimast on mõjutama asunud ennekõike uute korterite müügimahu kasvu aeglustumine, mis iseloomustab ennekõike Tallinna korteriturgu.

Jaanuaris võis Tallinnas märgata uue hinnataseme tipu saavutamist, kuid Eestis tervikuna on aastane hinnakasv taandunud jaanuari seisuga kõigest 0,4% juurde. Tegemist oli kõige aeglasema kasvutempoga, veel 2018. aasta jaanuaris kasvas mediaanhind 12% ning 2017. aastal koguni 16%.

Igasugused hinnarekordid on siiski pelgalt petlikud, need sisaldavad ennekõike uusi arendusi, millega seotud võlaõiguslikud lepingud tehti suures osas 6 kuni 12 kuud tagasi. Viimaste perioodide turudünaamikat on seega valdavas osas kujundanud uute korteritega tehtud tehingud nii Tallinnas, Tartus ja nende kahe linna lähiümbruses. Samaaegselt ei ole aga tüüpkorterite turul Eestis tervikuna olulist hinnataseme muutust olnud juba pikemat aega märgata.

Suuremates keskustes on osa ostjaskonnast uute korterite pideva kallinemise tõttu siirdunud tagasi järelturule, mis on näiteks Tallinnas ajutiselt kiirendanud ka hinnakasvu, kuid Eesti väikelinnades on pigem märgata tehingute arvu üldise languse jätkumist. Aktiivseimates väikelinnades nagu Viljandis ja Rakveres ei ole tüüpkorterite hindade osas võrreldes aastatagusega enam olnud muutusi märgata.

Tõenäoliselt võib juba väita, et seni põhilise ostjaskonna moodustanud laulva revolutsiooni põlvkonna noored on suuremas osas oma ostuotsused langetanud, mistõttu jätkub lähiaastatel elukondliku kinnisvara üldise nõudluse vähenemine.

Teisalt, turul on veel hulgaliselt potentsiaalseid laenukliente, kellest noorte puhul elab suur osa jätkuvalt üürikorterites. Noorte seas on aga just väikelinnades märgata, et väga suur hulk neist ei ole laenukõlbulikud, kuigi nad sooviksid kinnisvara soetada.

Kuna eluasemelaenu võtmise korral on laenukliendi üheks suurimaks mureks peamiselt Euribori muutumine, on viimaste kuude vältel avaldatud meedias mitmeid laenuraha kallinemisega seotud artikleid, mis on mõjutanud tarbijaskonna kindlustunnet negatiivselt. Üleüldiselt on olnud märgata, et inimeste tarbimisotsused on üsna tugevalt sõltuvuses just sellest, millise sisuga artikleid peavoolumeedias avaldatakse.

Jaanuar kulges kinnisvaraturul igapäevaselt turul osalevate isikute jaoks suhteliselt pingeliselt. Tehingute arvu alanemine ei ole olnud üllatuseks, kuid nii kinnisvaramaaklerite kui ka hindajate vahel on turul konkurents märgatavalt kasvanud, mistõttu kardetakse turu edasise languse jätkumist kuid pealtnäha üritatakse turu edasistesse arengutrendidesse suhtuda pigem optimistlikult.

Veebruari algus on siiski tõotanud juba nii elu- kui ka ärikinnisvara turul tulla vähemalt esmapilgul suhteliselt aktiivne, kinnisvarabüroodel on töö maht juba veidi kasvanud ning edasiselt jäädakse kevadet ootavale positsioonile, mil peaks algama taas üleriigiline kinnisvaraturu hooajaline aktiveerumine.

Edasised hooajalised kasvud jäävad siiski võrreldes 2018. ja 2017. aastaga mõnevõrra tagasihoidlikumaks, kuid kinnisvaraturg üldiselt püsib endiselt vägagi aktiivne. Seda, kas turuaktiivsuse languse jätkumine ka seejärel hinnalanguseks üle läheb, saab juba põhjalikumalt käsitleda tõenäoliselt lähikvartalitel.

Loe pikemalt Arco Vara kodulehelt