Tanel Tarum: tasuta riiklik õigusabi nuumab rikkaid ja hulle

Tanel Tarumi sõnul on sisuliselt õige, et tasuta õigusabi saavad inimesed, kes ei suuda selle eest ise maksta. “Seega peab küsimus alguse saama kohalikust sotsiaalosakonnast, kui inimene on jäänud “rataste vahele”. 1700 eurot kuus teeniv inimene pole ju vaene, vaid keskklass, kes suudab ise oma õiguste eest seista ja maksta,” rääkis Tarum.

“Teiseks ei jõua abi tõeliste vajajateni, kuna teavitus selle kohta saadeti eesti.ee portaali konto omanikele. Tõenäoliselt ei kasuta tasuta õigusabi vajavad inimesed seda aadressi,” ütles Tarum.

Ettevõtja sõnul lõpetavad igal aastal kooli sajad juristid ja arusaadav, et nad peavad endale töö leidma. “Sellises mahus riiklikult doteeritud õigusabiteenus loob hea pinnase “naabri kass teeb kõva häält” tüüpi hagide tekkeks. See viib olukorrani, kus mõned inimesed lasevad igaks juhuks kasvõi sünnipäevakutse juristil üle vaadata,” lisas Tarum.

“Õnneks ei anna kohus kõikidele jaburustele menetlusluba, seega paljusid asju ei hakatagi käsitlema. Aga ka eitava vastuse koostamisele kulub aega, kohtu töökoormus tõuseb paratamatult ja asjalikud küsimused lükkuvad veelgi edasi,” ütles Tarum.

“Kui selliselt raha kulutatakse, siis ühtepidi tegelik vajaja ei saagi abi ja mina ei taha seda maksumaksjana kinni maksta,” lisas Tarum.

Kui siiani pakkus riik tasuta õigusabi üksnes vähekindlustatud ehk kuni miinimumpalka teenivatele inimestele, siis uue süsteemi järgi saavad üldist õigusnõustamist tasuta või turutingimustest soodsamalt kõik Eestis elavad inimesed, kelle brutosissetulek on kuni 1,5 korda Statistikaameti avaldatud keskmisest ehk ca 1730 eurot kuus. Selliseid inimesi on Eestis 460 000.

Õigusnõustamist pakub riik süsteemiga 2+3+10, mis tähendab, et esimesed kaks tundi on võimalik saada õigusnõu ühekordse 5-eurose visiiditasu eest, sellele järgneva kolme tunni eest tuleb tasuda tunnitasu 20 eurot. Lisaks on abivajajal võimalik saada veel 10 tundi õigusnõustamist turuhinnast oluliselt soodsamalt ehk 40-eurose tunnitasuga.