Kuidas teha ohutult jaanituld?

Jaanilõket ei tohi süüdata hoonetele lähemal kui 15 meetri ega metsale lähemal kui 20 meetrit, ka ei tohi lõket teha kõrgepingeliinide lähedal, hoiatas päästeamet. Lõkke tegemisel on vaja jälgida tuule tugevust ja suunda, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele ning lõkke tegemisega kaasnev suits ei häiriks naabreid.

Puu või söega köetav grillahi peab olema hoonest vähemalt viie meetri kaugusel. Rõdul tohib grillida vaid selleks ettenähtud gaasigrilliga. Metsas tohib tuld teha ja grillida vaid selleks ettenähtud kohtades, eelistades võimalusel kattega lõkkekohti, mida leiab näiteks RMK puhkealadelt.

Jaanilõkkesse ei tohi visata mööblit, immutatud või värvitud puitu, vanarehve, kiletatud pappi ja paberit ning muid jäätmeid, mis saastavad ümbruskonda.

Välisõhku paiskunud mürgised saasteained, näiteks dioksiinid, on silmale nähtamatud ja nende tervisemõju ei avaldu kohe. Suitsu sissehingamisel liiguvad need ained edasi inimese organismi ning võivad põhjustada vähktõbe, väärarenguid ja arengupeetust. Lühiajaline suitsu sees viibimine võib esile kutsuda peavalu, iiveldust ja löövet.

Kuna paljud põlemisel tekkivaist saasteainetest on püsivad ja kuhjuvad organismis, kasvavad ohtlike ainete kontsentratsioonid toiduahelas sadu kordi ja võivad toiduahela tipus olevates organismides jõuda mürgiste kontsentratsioonideni, hoiatas keskkonnaamet.

Viimane pidutseja või grillija peab kandma hoolt selle eest, et tuli saaks kindlalt kustutatud. Lõkkejääkide summutamiseks sobib näiteks pangetäis vett või liiva. Avalikel üritustel lõkete tegemine peab olema kooskõlastatud päästeasutusega.

Päästeamet soovitab tuld tehes teada oma asukohta ja hoida käepärast laetud mobiiltelefoni, et saaks vajadusel numbrilt 112 abi kutsuda. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.