Flippijad on mihklid korterite hinda üles ajama, kuid ebaõnnestunud äri tulemusel ülehinnatud korteritele soovijaid ei ole, kirjutas Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Egon Juhanson ettevõtte blogis.
- Vaade nõukogudeaegsetele kortermajadele Lasnamäel. Foto: kinnisvarauudised.ee
Flippijad, kes soetavad remontivajava korteri kordategemiseks ja edasimüümiseks, ei ole kuhugi kadunud, kuid flippimiseks sobilikke kortereid on jäänud vähemaks. See on tekitanud ostuhuviliste seas paraja konkurentsi.
Flippimine on üks osa kinnisvaraärist ning on end hästi ära tasunud olukorras, kus elanike sissevool Tallinnasse jätkub. Neid, kes saavad osta lihtsa, äsjaremonditud optimaalse suurusega järelturu korteri, leidub ikka. Samamoodi on endiselt veel saadaval kortereid, kus tehti viimati remonti 1990ndatel või suisa nõukogude ajal.
Aastaid aktiivsena püsinud kinnisvaraturu tingimustes on niisuguste korterite hulk mõistagi vähenenud. Konkurents sellistele korteritele on kasvanud, sest uusi investeerijaid tuleb järjest juurde. Lisaks näitavad remontivajavate korterite vastu huvi üles ka nii öelda tavatarbijad. Ka laenutingimused toetavad perede valikut ise remonti teha.
Aktiivsus ja nõudlus paistavad silma ka pakkumise poolelt ning siin on manitsust nii müüjatele kui ka ostjatele. Potentsiaalne ostja on tihti investor, kes on nõus korteri ostma turuhinnaga, mis tähendab, et ülehinnatud pakkumist ta ei vaata. Teisalt tasub flippijal olla kahe jalaga maa peal ning täpselt hinnata juba valmis korteri ostja võimalusi. Ebaõnnestunud äri tulemusel ülehinnatud korterile soovijaid ei ole.
Seotud lood
Millega ja miks paistab silma Tallinna Laste Turvakeskuse uus hoone Tondil, sellest räägivad maja autorid, Kontsept Arhitektuuribüroo arhitekt/partnerid Kaidi Põder ja Margo Koppel, büroo Sirkel & Mall arhitekt Marit Aripmann ja hoone tellinud Tallinna Linnavaraameti arhitekt Katre Jõgeva.