Mis tuld hoones kinni hoiab?

Kui vaadata seinu läbivaid kommunikatsioone, tihendatakse avasid hoolikalt kahel juhul, kas helipidavuse tagamiseks või tule ja suitsu tõkestamiseks. Oskuslikul vaatlemisel tunneb tuletõkkeuksed ära uksepõskede sisse kinnitatud sertifikaadilipikute järgi, kus on tähtede EI järel number 15st 240ni. See number näitab minuteid, kui kaua konkreetne uks tuld kinni peab.

Kui kaua tuld kuskil kinni hoida tuleb, näidatakse ehitusprojektis EI-numbriga ja see sõltub paljuski ruumide kasutusotstarbest. Tasub teada, et näiteks tuletõkkeuks märgistusega EI30 on sertifitseerimisel tulele vastu pidanud 60 minutit. Tuletõkkesektsioonipiiri enda tulepüsivus on ukse omast reeglina kaks korda pikem.

Hoone on tavaliselt tuletõkkesektsioonidega eraldatud korruste ja ruumide kasutusotstarvete kaupa. Tuletõkkesektsioonide asukoht võib tuleneda ka ruumi pindalast. On kindlad ruumid, kus peavad seinad, uksed ja kõik seina läbistavad avad olema tule- ning suitsukindlad, need on näiteks evakuatsiooniteed, liftišahtid, serveriruumid, laod, katlaruumid üle 25 kW kateldega, eraldi korterid ja garaažid.

Kaasaegses avatud büroos ei ole rohkem ohtu kui n-ö pappseintega kabinetsüsteemis kontorihoones. Kui me ei räägi just tuhandetest ruutmeetritest, ei ole otsarbekas sama kasutusotstarbega ruumi tuletõkkesektsiooniga jagada. Samas peab teatud suurusega lao- ja kontoripinna vahel olema tuletõkkesektsiooni piir. Võib öelda, et lao ja kontori vahel peab olema tuletõkkesektsioon juba siis, kui üle 10 ruutmeetrise ala ruumisisene põlemiskoormus on rohkem kui 600 MJ ruutmeetri kohta. Paberi, papi ja põlevate kemikaalide puhul loetakse põlemikskoormus alati suuremaks.

Sulgemata uksed ja muud augud

Et tuletõkkesektsioonid ka reaalses elus tuld ja suitsu kinni peaks, tuleb tule eest pagedes uksed enda järel sulgeda. Isegi õhuke europappuks hoiab suletuna tuld ja suitsu kinni kaks-kolm minutit.

Tuletõkkesektsioonide terviklikkust lõhuvad samas ventilatsiooni-, kütte- ja veetorud, side- ning elektrikaablid, mida ei ole tuletõkkematerjalidega nõuetekohaselt isoleeritud. Võib juhtuda, et uutes hoonetes ei ole tuletõkkesektsiooni terviklikkust tekitatudki. Näiteks tasub teada, et avade täitmine ehitusvahuga ei muuda tuletõkkesektsioone terviklikuks, kuna vaht põleb avadest kiirelt välja.

Ventilatsioonitorude sees peab seina piiril olema tuletõkkeklapp, mis tulekahju ajal sulgub. Plastiktorude ümber pannakse mähised, mis kuuma käes paisudes pressivad toru kokku. Tuletõkkemansetid kinnitatakse torude ümber, väiksemad praod kaetakse tuletõkkeseguga või mastiksiga.

Tuletõkkesektsioonid moodustatakse ehitusmaterjalidest, millel on erinevad tulepüsivusnäitajad. Kui palju materjali konkreetse tuletõkkesektsiooni moodustamiseks vaja läheb ja millisel tehnoloogial see paigaldatakse, on materjali tootjate poolt täpselt ette öeldud. Tööde tegija saab anda garantiiaja näiteks enda tehtud läbiviigule.

Aeg-ajalt tasub tuletõkked üle vaadata

Et hoone tulekahjusüsteemi infotabloos punast või kollast tulukest näha, ei pea olema sertifitseeritud inimene. Tuletõkkesektsioone võib kontrollida igaüks, sh hoone omanik, haldusjuht või ettevõttes tuleohutuse eest vastutav isik. Kui ehitustöid ei ole vahepeal tehtud ja hoone ei ole vajunud, on tuletõkkesektsioonid tõenäoliselt korras.

Tuletõkkesektsioonide terviklikkus tasub aga alati üle vaadata, kui on teada, et veeti sidekaableid või on muul põhjusel kahtlus, et tuletõkkesektsiooni piiridesse on tekkinud juurde uusi auke. Ehitustööde puhul peavad tööde tegijad järjekorras kokku leppima. Uute hoonete ehitamisel ja vanemate majade rekonstrueerimisel on palju juhtunud, et peale tuletõketööde tegemist tuleb sidekaabli paigaldaja ja teeb tuletõkkesektsiooni uued augud, mida on vaja tuletõkkematerjalidega täitma hakata.

Seejuures ei tohi oodata kaks, kolm või rohkem aastat, kui hoone omanikul ei ole tuletõkketööde tegemiseks parasjagu raha. Kui päästeamet kontrolli käigus inimelu ja tervist ohtu seadva puuduse avastab, võib ta teha hoone omanikule ettekirjutuse puuduse kõrvaldamiseks ja anda selleks kindla kuupäeva. Ettekirjutuse täitmata jätmisel võib hoone kasutusest välja arvata. Kasutusloa äravõtmine toob sageli juba kaasa majanduslikku kahju ning kohtuvaidlusi kahju hüvitamiseks.

Vaja uurida tuletõkketöö tegijate tausta

Seni on nõuded tuletõkktööde tegijatele olnud suhteliselt hall ala. Osad peatöövõtjad ja tellijad on nõudnud küll materjalitootja koolituse läbimist ja registreeringut majandustegevuse registris (MTR), kuid see on olnud ka enam-vähem kõik.

Kuna kasutatakse väga palju erinevaid tuletõkkematerjale ja igaühe puhul on vaja täpselt teada, kus ja mille jaoks need on ning millise tehnoloogiaga neid paigaldatakse, ei ole oskustega inimesi tegelikult nii palju, kui esmapilgul tundub. Vajalikku teadmist ei saa omandada paaritunnise, pooleväevase või ühe tööpäevase koolitusega.

On üsna sage nähtus, et väiksemad ja tundmatumad tegijad on nõus küll odavalt tuletõkketöö ära tegema, kuid ei koosta dokumentatsiooni ega anna oma töödele mingit garantiid. Selle tulemusel võib hiljem kasutusloa saamisel probleeme olla ning päästeamet nõuab isegi tööde ümbertegemist.

Pädeva tuleohutuseksperdi ja tuletõkketööde tegija leiab kutseregistrist. Tausta kontrollimiseks on kõige lihtsam küsida päästeameti piirkonnainspektorilt, kas antud tuletõkketööde tegijaga on olnud varasemalt kokkupuudet ja kas tema tehtuga on rahule jäädud. Enne tööde tellimist tuleb tuletõkketööde tegijaga kindlasti kokku leppida selles, mis dokumentatsioon tehtud tööde kohta esitatakse ja millise garantii tegija tehtud töödele annab.

Artikkel ilmus 2017. aasta maikuu Kinnisvaras, mis keskendus tuleohutusele (vt SIIT). Kõiki Äripäeva Kinnisvara eriväljaandeid saad lugeda SIIT.