Tuhanded maatükid ilma teeta

Pärnumaal mere ääres Tahkuranna vallas asub Konnaluha kinnistu, milleni jõudmiseks peab omanik jätma auto mitme kilomeetri taha ja jalutama mööda naaberkinnistu põlluteed. Selle kinnistuni ei vii ühtegi avalikku teed, kinnitas kinnistu omanik Antero Habicht. Riigikogus osakonnajuhatajana töötav Habicht on mõelnud rajada kinnistule suvekodu.

Oma kinnistut käib Habicht vaatamas korra aastas. Ümberkaudsed naabrid ei ole teda selles takistanud ja õhumasinat ta ka selleks kasutama pidanud ei ole. Kinnistut ostes Habicht teadis, et tegemist on looduskaitse alla oleva maatulundusmaaga, kuhu ei vii avalikku teed. Siiamaani pole ta sellest numbrit teinud. Suvekodu rajamiseks soovib ta asjad korda saada.

Tahkuranna vallavanem Karel Tölp märkis, et põllu- ja metsamaade puhul on tee puudumine igas vallas täiesti tavaline olukord. „See ei olegi võimalik, et igale kinnistule viiks avalik tee,“ toonitas ta. Talud koosnevad paljudest lahusmaa tükkidest ja neile polnud Tölbi sõnul ka eelmise vabariigi ajal muud pääsu kui näiteks hobusega üle naabrite maade. 

Tölp möönis, et vallas on päris palju tavalisi kinnistuid, kus keegi alaliselt ei ela. „Elamutele ligipääsu saamisega oleme viimastel aastatel palju vaeva näinud nii lepinguid sõlmides kui ka maid omandades,“ ütles ta. Maid on omandatud Tölpi sõnul nii planeeringualadel, kus arendajad on tegevuse pooleli jätnud, kui ka mujal.

Vallavanem rääkis mitmest kohtuvaidlusest, mida kruntide omanikel on pooleli teede küsimustes. Tema sõnul ei saa vald kahjuks siin väga midagi teha, sest avalikku huvi on üldjuhul väga raske põhjendada. Inimene saab kohtust parema tulemuse. Tölpi sõnul ei anna inimesed endale aru, et ei saa panna kellegi koju ligipääsu kinni, millele annavad kinnitust ka kohtuotsused. „Õnneks on tasapisi hakanud see arusaam paranema, kuid ikka kulutatakse advokaatidele suuri summasid,“ lisas ta.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna ütles samuti, et iseenesest on ju loogiline, et iga kinnistu juurde ei saagi viia vallateed. „Selliseid nn oma teeta kinnistuid on Eestis tuhandeid ja tavaliselt lähtutakse väljakujunenud tavadest teede kasutamisel,“ ütles ta. Pärna selgitas, et sellisel juhul reguleerib eraisikute suhteid asjaõigusseadus, ja nii on paljudel juhtudel inimesed ka kohtutee ette võtnud. Pärna sõnul paljud ei tea, et eratee omanik võib nõuda tasu tee kasutamise eest.

Tõsisema küsimusena nägi aga Konnaluha kinnistu omanik Habicht hoopis seda, mis siis saab, kui tekib tulekahju. „Vald ei ole mere äärde teinud teid, isegi neid, mis on üldplaneeringus ette nähtud,“ rääkis Habicht. „Kui mereäärne kõrkjaosa peaks tuld võtma, siis igasugune ligipääs puudub. See on selles vallas, aga ilmselt ka mujal, täiesti probleemne,“ leidis ta.

Vallavanema sõnul peaks üldplaneeringu järgi olema avalik ligipääs korraga vähemalt kolmele kinnistule. Kui on olnud avalik huvi, siis vald on võtnud tee avalikku kasutusse ja selle korda teinud. Päris hajaasustuse piirkonnas on võimalik tema sõnul taotleda toetust, mida on inimesed ka päris aktiivselt kasutanud. Tölp ei pidanud reaalseks, et iga 200 m tagant läheks tee võimaliku tulekahju kustutamiseks.

Päästeameti kommunikatsiooninõuniku Johannes Merilai sõnul ei ole päästeamet pidanud vajalikuks kaardistada piirkondi ega kinnistuid, kus on välja ehitamata teed ja puudub ligipääs kinnistutele. Lähiminevikust ei meenunud talle, et päästjad ei oleks kas tulekahju või üleujutuse korral kuhugi ligi pääsenud. Mingi lahendus on Merilai sõnul ikka leitud, kas siis maa või õhu kaudu.

Pikemalt saab teema  kohta lugeda Äripäevast.