Kinnitati suuremad riiklikud investeeringud

Riigi eelarvestrateegia 2017-2020 raames kindlustas valitsus rahalise katte kokku kaheksale projektile, mille projekteerimist või ehitamist saab alustada juba sel aastal.

Peaminister Taavi Rõivase sõnul investeerib vabariigi valistus aastas keskmiselt 70 miljonit eurot selleks, et ehitada uusi ja korda teha seniseid riigile vajalikke hooneid.

Seekord otsustati suuremahulistest projektidest rahastada järgmiste objektide ehitused või renoveerimised:

1. Eesti saatkonnahoone rekonstrueerimine Moskvas,

2. Kaunite kunstide kooli projekteerimine, mille eesmärk on tuua Tallinnas valmivasse uude õppehoonesse (Pärnu maantee 59) ühe katuse alla Georg Otsa nimeline muusikakool, Tallinna muusikakeskkool ja Tallinna balletikool,3 Rüütelkonna hoone väljaehitamine Toompeale Tallinnas, kuhu 2018. aastaks tuleb Euroopa Liidu eesistumise ajaks riigi esindushoone,4. Kommunismiohvrite memoriaali projekteerimine Maarjamäele Tallinnas, mis on kavandatud valmima Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamise aastaks 2018,5. Lennusadama projekti lõpetamine, mille käigus ehitatakse välja muuseumi kõrval asuv administratiivhoone ja neid ümbritsev teedevõrgustik,6. Vändra ja Vastseliina päästekomandode hoonete ehitus,7. Riigikohtu hoone renoveerimise projekteerimine.Lisaks otsustas valitsus CO2 kvootide müügitulu arvelt toetada kohalikke omavalitsusi, et renoveerida lasteaedu ja hooldekodusid. Sellega väheneb hoonete energiatarbimine ja vähenevad ülalpidamiskulud. Aastani 2017 on planeeritud lasteaedadesse investeerida ligikaudu 14 miljonit eurot ja hooldekodudesse ligikaudu 12 miljonit eurot. Varem on valitsus riigi eelarvestrateegia raames otsustanud rahastada Euroopa Liidu IT-agentuuri hoone, Ugala teatri, Eesti Rahvusringhäälingu uudistehoone, Tallinna vangla, Pärnu politsei- ja päästeameti ühishoone, Tallinna uue kohtumaja, terviseameti uue hoone, Tallinna ajaloo- ja filmimuuseumi Maarjamäe kompleksi, Arvo Pärdi keskuse, Lilleküla staadioni ja Nukuteatri hoovimaja projekteerimist, ehitamist või laiendamist.Alates 2019. aastast on kavas suurendada riigieelarves remondifondi makseid eesmärgiga tagada riigi hoonete stabiilsem rahastus, vähendada ühekordsete investeeringuotsuste mahtu ja ennetada remondivõla tekkimist.