Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Äri- ja tootmismaade hind on buumieelse taseme lähedal
Hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind oli mullu 21 eurot ning hoonestamata tootmismaal 4 eurot ehk hinnad hakkavad jõudma buumieelse aja ehk 2005. aasta tasemele, selgub Maa-ameti läbi viidud analüüsist.
Alates 1997. aastast Eestis keskmiselt tehtud 116 hoonestamata ärimaa ja 96 hoonestamata tootmismaa tehingut aastas. Hoonestamata ärimaa ruutmeetri mediaanhind kasvas alates 1998. aastast kuni 2007. aastani enam kui 7 korda (5 eurost 38 euroni). Ajavahemikul 2008–2011 langes seoses majanduskriisiga ruutmeetri mediaanhindhind kuni 12 euroni. Viimastel aastatel on see taas jõudsalt kasvama hakanud, jõudes 2015. aastaks tasemeni 21 euroni ruutmeetri eest.
Suurem osa hoonestamata ärimaa tehingutest on tehtud Harju maakonnas, kus kõrgem nõudlus on kergitanud ka hinnataset. 2015. aastal sõlmiti vähemalt viis või rohkem hoonestamata ärimaa vabaturu ostu-müügitehingut vaid viies maakonnas, seejuures oligi kõrgem ruutmeetri mediaanhind Harju maakonnas – 57 eurot. Järgnesid Pärnu (11 €/m2), Tartu (10 €/m2), Ida-Viru (5 €/m2) ja Valga maakond (3 €/m2).
Hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind on valdavalt jäänud 3–4 euro piirimaile. Kõige madalam ruutmeetri mediaanhind oli 1997. aastal, jäädes alla 1 euro ning kõrgem (6 €/m2) 2006. aastal, kui kogu kinnisvaraturul valitsesid kõrged hinnad. 2015. aastal oli hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 4 eurot.
Ka hoonestamata tootmismaa tehinguid on tehtud enim Harju maakonnas, kus ühtlasi on olnud kõrgeim ruutmeetri mediaanhind. Piisaval arvul vabaturu ostu-müügitehinguid tehtud maakondadest oli 2015. aastal hoonestamata tootmismaa ruutmeetri mediaanhind 11 eurot Harju, 8 eurot Tartu, 4 eurot Pärnu ja vähem kui 1 euro Viljandi ning Lääne-Viru maakonnas.
Rohkem tehinguid mõlema sihtotstarbega maal on tehtud väiksema pindalaga maatükkidega, mis samuti tähendab kõrgemaid hindu, sest nii hoonestamata äri- kui ka tootmismaa puhul pindala suurenedes ruutmeetri hind langeb.
Kui võrrelda tehingute viimaste aastate mediaanhindu viimasel maa korralisel hindamisel (2001) määratud hinnatsoonide hindadega, siis on tõus olnud üldjoontes märkimisväärne. Suuremad muutused on toimunud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnade lähedastes omavalitsustes.
Seotud lood
Tartu kesklinna piirile, Kastani ja Võru tänava ristmikule, kerkib silmapaistev viiekorruseline büroohoone Kastani Kolmnurk, kus on võimalus endale uus kodu leida vaid valitud Tartu ettevõtetel. Tegemist on tõelise pilgupüüdjaga, mille iga detail on põhjalikult läbi mõeldud – funktsionaalsus, mugavus ja kaasaegsus on ühendatud kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadiga.
Enimloetud
2
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
4
Siin on hoonete süsiniku jalajälje tegevuskava 3 etappi
5
Mujal Eestis toimivate tööriistadega on Ida-Virumaal vähe peale hakata: tavapärane elukeskkond on siin tugevalt moondunud
Viimased uudised
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
See on 9% intressiga rohevõlakirjade avalik pakkumine
Konverentsid
Hetkel kuum
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
Arendaja ja arhitekt kaotavad infomonopoli
Arco Vara juht Kristina Mustonen: Otsisime projekti, kus saab ehitustegevusega koheselt alustada
Näitlik kalkulatsioon näitab, mis Sind, ostja ja Sind, müüja, ees ootab.
Siin on hoonete süsiniku jalajälje tegevuskava 3 etappi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele