Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Andres Trink: hea, kui kahjumlik objekt ikka lõpuni ehitatakse
Kahjumlikke ehitusobjekte on olnud enamikul, kui mitte kõigil ehitusfirmadel, aga kas neid käsitleda heategevuse või annetusena, on juba vaatenurga küsimus, ütles ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink.
Tringi sõnul selgub nn. heategevuse või annetuse suurus tegelikult alles tagantjärele. „Väga oluline ja positiivne on aga see, et need objektid, kus firmad tegelikult teevad kahjumit, saavad ikkagi lõpuni ehitatud,“ rõhutas Trink.
Eelmisel nädalal avatud Lennusadama renoveerimise kohta ütles ehitusfirma ASi Nordecon suuromanik ja nõukogu esimees Toomas Luman, et tegu oli tõenäoliselt suurima ühekordse eraannetusega kultuurile ning soovis anda sümboolse 3 985 767 eurose tšeki meremuuseumi juhile ja kultuuriministrile.
Äripäev küsis ehitusettevõtjailt, millised on olnud nende suuremad nn heategevusobjektid ning miks tekib olukordi, et firma peab objektile peale maksma.
„Kui vaadata ehitusettevõtete majandustulemusi, siis viimasel paaril aastal ei ole need olnud eriti positiivsed,“ rääkis Trink. „Üks põhilisi põhjusi, miks on tulnud objektile peale maksta, on sisendhindade kiire tõus. Kui sul on ehituslepingu hind fikseeritud ja leping kestab paar aastat, siis ette näha sisendhindade muutusi on üsna keeruline.“
Tringi sõnul on loomulikult ka muid tegureid, näiteks kui tegu on tehniliselt väga keerulise objektiga. „Lennusadam oligi tehniliselt väga keeruline objekt ja kõiki kulusid ette näha – seda enam, et kogemusi selliste objektide puhul on vähem – on raske,“ lisas ta.
Andres Trink ei soostunud ühtki konkreetset objekti nimetama, millele Merko Ehitus on peale maksnud. „See ei ole ettevõtte seisukohast korrektne,“ põhjendas ta. „Pealegi on meil mõned suuremad objektid, kus ettevõte lootis paremat tulemust, alles töös ja seega lõppnumbreid ei saagi veel öelda.“
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Tartu kesklinna piirile, Kastani ja Võru tänava ristmikule, kerkib silmapaistev viiekorruseline büroohoone Kastani Kolmnurk, kus on võimalus endale uus kodu leida vaid valitud Tartu ettevõtetel. Tegemist on tõelise pilgupüüdjaga, mille iga detail on põhjalikult läbi mõeldud – funktsionaalsus, mugavus ja kaasaegsus on ühendatud kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadiga.
Enimloetud
2
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
4
Siin on hoonete süsiniku jalajälje tegevuskava 3 etappi
5
Mujal Eestis toimivate tööriistadega on Ida-Virumaal vähe peale hakata: tavapärane elukeskkond on siin tugevalt moondunud
Viimased uudised
Uuri lisatud graafikut, mis avab ülevaatlikult Tallinna korteriomandite tehingustruktuuri viimase 18 aasta jooksul.
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
Konverentsid
Hetkel kuum
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
Arendaja ja arhitekt kaotavad infomonopoli
Arco Vara juht Kristina Mustonen: Otsisime projekti, kus saab ehitustegevusega koheselt alustada
Näitlik kalkulatsioon näitab, mis Sind, ostja ja Sind, müüja, ees ootab.
Siin on hoonete süsiniku jalajälje tegevuskava 3 etappi
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele