• 07.02.12, 11:10
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Gaas: torustike kuulumine meile pole julgeoleku küsimus

Torustike kuulmine Eesti Gaasile ei ole julgeoleku küsimus, teatas gaasifirma.
Eesti Gaas pani oma kodulehele üles kaheksast punktist koosneva selgituse pealkirjaga "Müüdid ja tõde Eesti gaasiäri hetkeseisust ning arenguperspektiividest". Tutvu gaasifirma seisukohtadega:
1. väide – omandiline lahutamine tuleb läbi viia, sest seda nõuab Euroopa Liit.
Vastus – ei nõua. Eestil on erand nii kaua kui ei ole ühendust mõne teise Euroopa Liidu maa gaasivõrguga (välja arvatud Läti, Leedu, Soomega). Euroopa Komisjoni poolt antud erand oli kaalutletud otsus, mille aluseks oli turu väiksus ja teiste ühenduste puudumine, mille tõttu omandilise lahutamise teostamine oleks majanduslikult ebamõistlik.
2. väide –  ainult täielik omandi lahutamine tagab gaasituru liberaliseerimise.
Vastus – direktiivi kohaselt on kõik kolm direktiivis lubatud varianti võrdsed ja täidavad sarnaselt direktiivis seatud eesmärgid. Reeglina on täieliku omandi lahutamise valinud riigid, kus võrgud kuuluvad riigile, eraomandi puhul on lubatud ka teised variandid (Saksamaa, Prantsusmaa, Ungari, Austria, Tšehhi, Sloveenia). 2011. a novembris tegi Euroopa Komisjon nelja riigi kohta otsused, kiites heaks ITO (ka Eesti Gaasi ettepanek majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile) variandid.
3. väide – mistahes gaasi müügist ja tootmistegevusest omandiliselt eraldatud ülekandevõrgu omanik on huvitatud võimalikult suure koguse maagaasi ülekandeteenuse osutamisest, kuna ülekandeteenuse eest makstakse tasu sõltuvalt ülekantud maagaasi kogusest. Kui ülekandeteenuse osutaja kuulub maagaasi müüjaga samasse kontserni ning maagaasi müügi osas on vastav ettevõte monopoolne, puudub ülekandeteenuse osutajal motivatsioon investeerida sellisesse infrastruktuuri, mis võimaldaks turule tulla konkureerivatel maagaasi müüjatel. Seega maagaasi ülekandevõrgu ning müügi omandiline eraldamine on sobiv abinõu konkurentsi tekitamiseks maagaasi turul.
Vastus – väide on vale, sest ülekandeteenuse maksumuse aluseks on ainult torustiku väärtus ja tegevuskulud. Konkurentsiamet lubab kasumit teenida torustiku väärtuselt arvestades lubatud kapitali tootlust (WACCi.) Seega ei sõltu ülekandevõrgu omaniku teenistus sellest kui palju gaasi transporditakse. Võib teha investeeringuid, mis ei suurenda ei gaasi tarbimist ega paranda varustuskindlust, kuid need lähevad võrguteenuse hinda ja toodavad kasumit ikkagi.
4. väide – torustike kuulumine Eesti Gaasile takistab uute tarnijate turule tulekut.
Vastus – ükski potentsiaalne veeldatud gaasi (LNG) terminali ehitaja pole läbirääkimistel Eesti Gaasiga või meie tütarettevõttega AS EG Võrguteenus (kelle valduses on ülekandevõrgud) väitnud, et torustike omandi küsimus takistaks nende turule tulekut. Reaalselt on uute tulijate jaoks suurim probleem Eesti turu väiksus, suured investeeringud terminalidesse ning konkurents Gazpromi poolt pakutava gaasi hinnaga tulevikus.
5. väide – Eesti Gaas on ebapiisavalt investeerinud ülekandevõrkudesse ja liiga palju jaotusvõrkudesse uute klientide saamise nimel.

Hetkel kuum

Eluasemeturg tõmbub pingesse - 4 eksperti jagavad juhiseid
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
Investor, saadaval on 10 miljoni eest võlakirju intressiga 8%
Jätkusuutlik kinnisvara on tulevikukindel investeering
Siin on hoonete süsiniku jalajälje tegevuskava 3 etappi
  • ST
Kastani Kolmnurk – Tartu kaasaegseim ärihoone
Vastus – alates 2006. aastast, kui AS EG Võrguteenus vastavalt maagaasidirektiivile loodi, on gaasivõrkudesse investeeritud 48 miljonit eurot, sellest 20 miljonit ülekandevõrkudesse. On loomulik, et investeeritakse kliendibaasi laiendamisse, lisaks on see ka seadusejärgne kohustus ning investeeritud on vastavalt klientide soovile. Eesti Gaasi tegevuse üle teostab järelvalvet konkurentsiamet, kes pole ei Eesti Gaasile ega EG Võrguteenusele teinud ühtegi ettekirjutust ülekandevõrkude vale arendamise kohta. Eesti Gaas sõlmis 1999. aastal toona riiki esindanud energiaturuinspektsiooniga lepingu, milles fikseeriti, et Eesti Gaas peab võrke arendama selliselt, et võrk laseks läbi neli miljonit kuupmeetrit ööpäevas. Tegelikult oleme võrke arendanud määral, et täna on läbilaskevõime 11 miljonit m³ ööpäevas.
6. väide – omandiline lahutamine on vajalik tagamaks energiajulgeolek.
Vastus – torustike kuulmine Eesti Gaasile ei ole julgeoleku küsimus. Torustikud asuvad Eesti territooriumil ja Eesti õigusruumis. Eesti Gaasil puudub seaduslik võimalus ja tahe takistada torustike kasutamist ja kolmandate osapoolte ligipääsu torustikule. Juhul kui majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ning Elering soovivad mõjutada gaasituru toimimist, siis mõistlikum ja rahaliselt parim viis – mis koormab vähim ka kõiki tarbijaid ja maksumaksjaid –, on investeerida LNG-terminali ehitusse, mitte kulutada raha ja muid vahendeid ülekandetorustiku ostmisele. Samas ei pruugi riik (Elering) üldse investeerida, sest käesoleval aastal loodab Balti Gaas alustada ja 2014. aastal lõpetada LNG-terminali ehitamise Paldiskisse. Eesti Gaasil on terminali liitmise osas võrguga Balti Gaasiga konstruktiivsed suhted ja täpsed liitumistingimused lepivad pooled kokku pärast Kiili-Paldiski gaasitorule ehitusloa saamist.
7. väide – gaas on praegu Eestis kallis (kallim kui mujal Euroopas).
Vastus – 01.01.12 seisuga gaasi hinnad (koos võrguteenuse ja maksudega) kütet kasutavale eramajale: Eestis 0,49 eurot/m³ , Leedus 0,53 eurit/m³, Lätis 0,55 eurot/m³, Soomes 0,87 eurot/m³, Saksamaal 0,93 eurot/m³.
8. väide – Eesti Gaas ei arenda ülekandevõrku liitmaks Eestit teiste riikidega.
Vastus – Eesti Soome ühendus, nn Balticconnector on Eesti Gaasi ja Soome gaasifirma Gasum initsiatiiv. Projekti esialgne eesmärk oli võimaldada Gasumile ligipääs Läti Incukalnsi gaasihoidlale ning anda Eestile neljas ühendus suurendamaks varustuskindlust. Uuringute käigus selgus, et hoidla poolt pakutavad tingimused ei vasta Soome turu vajadustele ning seejärel on Balticconnector olnud arutlusel kui võimalik Eesti ja Soome vaheline ühendus LNG-terminali rajamise järel.
Autor: Haldusuudised.ee

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.25, 16:06
Kastani Kolmnurk – Tartu kaasaegseim ärihoone
Tartu kesklinna piirile, Kastani ja Võru tänava ristmikule, kerkib silmapaistev viiekorruseline büroohoone Kastani Kolmnurk, kus on võimalus endale uus kodu leida vaid valitud Tartu ettevõtetel. Tegemist on tõelise pilgupüüdjaga, mille iga detail on põhjalikult läbi mõeldud – funktsionaalsus, mugavus ja kaasaegsus on ühendatud kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadiga.

Enimloetud

1
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.25, 16:06
Kastani Kolmnurk – Tartu kaasaegseim ärihoone
2
Uudised
  • 07.03.25, 10:50
Eluasemeturg tõmbub pingesse - 4 eksperti jagavad juhiseid
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
3
Uudised
  • 12.03.25, 10:46
Investor, saadaval on 10 miljoni eest võlakirju intressiga 8%
4
Uudised
  • 12.03.25, 11:07
Jätkusuutlik kinnisvara on tulevikukindel investeering
Siin on hoonete süsiniku jalajälje tegevuskava 3 etappi
5
Suur lugu
  • 12.03.25, 13:56
Astu kastist välja: Ida-Virumaa on julgele ja arukale arendajale ning paindlikule riigile
Mujal Eestis toimivate tööriistadega on Ida-Virumaal vähe peale hakata: tavapärane elukeskkond on siin tugevalt moondunud
6
Uudised
  • 11.03.25, 15:09
Tallinna uute elupindade turul laiub 3 aasta laojääk

Viimased uudised

Uudised
  • 14.03.25, 06:45
Elukondlikul järelturul hakkab tehingute arv langema
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
Uudised
  • 13.03.25, 11:40
Lähenev käibemaksutõus hoiab eluasemeturu aktiivsena
Uudised
  • 13.03.25, 11:26
Invego alustas EfTENi toel 40-miljonilise arenduse viimase etapiga
Uudised
  • 13.03.25, 10:44
SEB grupp kaasas miljard eurot
Uudised
  • 13.03.25, 10:24
MKM soovib planeerimist tõhustada ja ootab tagasisidet
Uudised
  • 13.03.25, 10:05
Armin Karu rahasüst sai nurgakivi
Uudised
  • 13.03.25, 09:59
Käes on Liveni võlakirjade märkimise viimane päev
See on 9% intressiga rohevõlakirjade avalik pakkumine
Uudised
  • 12.03.25, 15:57
EIS sai uue juhi Ülemiste Cityst

Hetkel kuum

Uus Maa partner ja juhatuse liige Mika Sucksdorff kutsub üles tõsisele mõttetööle.
Uudised
  • 07.03.25, 10:50
Eluasemeturg tõmbub pingesse - 4 eksperti jagavad juhiseid
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
Maa- ja Ruumiameti peadirektor Kati Tamtik ja Maa- ja Ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson.
Saated
  • 06.03.25, 13:00
Mereäärset arendust ei saa edaspidi maha müüa mitu korda
Arendaja ja arhitekt kaotavad infomonopoli
Sąvaržėlė ärikeskus peaks valmima käesoleva aasta lõpuks (Foto: UAB Kvartals).
Uudised
  • 12.03.25, 10:46
Investor, saadaval on 10 miljoni eest võlakirju intressiga 8%
Mida enam linna ääre poole, seda rohkem neid on.
Uudised
  • 11.03.25, 15:09
Tallinna uute elupindade turul laiub 3 aasta laojääk
Arenduse brutopind on 7600 ruutmeetrit ja see peaks valmima 2026. aasta lõpuks (Visuaal: Arco Vara).
Uudised
  • 07.03.25, 09:12
Arco Vara käivitab 15-miljonilise arenduse
Arco Vara juht Kristina Mustonen: Otsisime projekti, kus saab ehitustegevusega koheselt alustada
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing on realist ja vaatab pika kogemuse pealt eesootavale.
Uudised
  • 28.02.25, 11:48
Kisub karmiks: 1. juulist on eluaseme ost priskelt tuhandeid kallim
Näitlik kalkulatsioon näitab, mis Sind, ostja ja Sind, müüja, ees ootab.
Ehitusvead, kehv kvaliteet ja planeerimisvead võivad muuta elu- või töökeskkonna ebamugavaks ja isegi ohtlikuks, nendib Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse juht Jaanika Veldre.
Uudised
  • 12.03.25, 11:07
Jätkusuutlik kinnisvara on tulevikukindel investeering
Siin on hoonete süsiniku jalajälje tegevuskava 3 etappi
Tartu kesklinna piiril asuv 5-korruseline büroohoone on tõeline pilgupüüdja ning läbimõeldud igas detailis. Ärihoone disaini põhieesmärk on ühendada funktsionaalsus, mugavus ning kaasaegsus, läbi kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadi. Hoone ette on planeeritud silmapaistev ja funktsionaalne esiväljak, kus on võimalik kolleegidega aega veeta või vabas õhus koosolekuid pidada.
  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.25, 16:06
Kastani Kolmnurk – Tartu kaasaegseim ärihoone

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele