Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel rääkis tänasel pressikonverentsil, et 2010. aasta eelarve on planeeritud ülejäägiga.
"Meie prognooside kohaselt kui 2010. aastal lisandub uusi töötuid, kuid hüvitise saajaid vähem, siis töötuskindlustuse kulud tõenäoliselt on möödunud aastaga võrreldes väiksemad ja tulud suuremad, kuna see on esimene täisaasta, kus me oleme kõrgete maksumääradega,“ ütles Paavel, et planeeritakse töötukassa kogueelarvet mahus tulusid 3,5 miljardit ja kulusid ümmarguselt 3,2 miljardit krooni. „Siin peab tegema olulise vahe töötuskindlustustevahendite ja aktiivseks tööturuteenusteks olevate vahendite vahel,“ täpsustas ta.
"Kui eelarvest rääkida, siis töötuskindlustusevaldkond tänu kiiretele otsustele 2009. aastal, ma pean silmas pidades töölepinguseadusega tehtud muudatusi, pidas kenasti vastu,“ möönis Paavel tuues välja 2009. aasta töötuskindlustuse kulude suuruses 2,7 miljardit krooni.
"Olime oma prognoosides valmis veel suuremateks kuludeks, aga hea meel on tõdeda, et aasta lõpus võisime rõõmu tunda, et defitsiit jäi kuskil 150 miljonit kardetust väiksemaks,“ rõõmustas Paavel ja mainis, et nende investeeringutulu oli märkimisväärne. „Meie varahaldurid on teinud head tööd ja üheteistkümne kuu seisuga on 82 miljonit krooni laekunud investeeringutulu. Tänases olukorras on see ligi 90 miljonit krooni väga oluline lisa, mis meie eelarvele tänu varadest saadavatele tuludele on laekunud,“ selgitas Paavel.
Sel aastal on prioriteediks need tööturuteenused, mis eelkõige aitavad töökohti luua ja neid täita. "Kui eelmisel aastal oli meil aktiivseks tööturumeetmeteks kasutada 350 miljonit, siis lõviosa sellest läks koolitusele, sellel aastal oleme võtnud selge suuna, et rõhuasetus on tööpraktikal ja palgatoetuse teenusel. Ehk nendel teenustel, mis viivad tööotsija ja tööpakkuja kokku,“ selgitas Paavel tööturuteenuste eelarvet, milleks 2010. aastal on eraldatud 422 miljonit. Viimasest oma osalus Eesti riigi poolt on 69 miljonit.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Kinnisvaraturul on mitmeid põnevaid riike, kuhu Eesti investorid on oodatud. Üks selliseid linnu on Dubai. Kiirelt kasvav linn ja lisandunud elanikkond annab kinnisvarasse investeerijatele põhjust rõõmustamiseks, ütles Skover Kinnisvara OÜ juht Sanders Skorik.